Kantar Emori poolt valimisnädalal ehk 28. veebruarist 2. märtsini tehtud uuringus kogus enim toetust Reformierakond, millele järgnesid statistilise vea piires võrdse toetusega Keskerakond, EKRE ja Eesti 200. Emori uuring andis EKRE-le oluliselt madalama toetusnumbri kui Norstati küsitlus.
Kantar Emor tegi nii traditsioonilise erakonna nimedega küsitluse kui ka konkreetsete kandidaatidega küsitluse.
Traditsioonilises küsitluses kogus Reformierakond 29 protsenti toetust (veapiir ± 2,2 protsenti), millega nad jätkasid kindlalt esikohal.
Järgnesid Keskerakond 16 protsendi (veapiir ± 1,8), Eesti 200 15,3 protsendi (veapiir ± 1,8) ning EKRE 14,3 protsendiga (± 1,7). Suurim muutus oli toimunud EKRE toetusega, mis oli nädal varem 18 protsenti.
Sotsiaaldemokraatlik Erakond kogus 11,5 protsenti toetust (veapiir ± 1,6) ja Isamaa 7,2 protsenti (veapiir ± 1,3).
Parempoolsete toetus oli 2,4 protsenti (± 0,7) ja Rohelistel 2,2 protsenti (± 0,7). Muud parteid ja üksikkandidaadid kogusid kokku 2,2 protsenti (± 0,7) toetust.
Kandidaatide nimedega küsitlus
Traditsioonilise küsitluse kõrval tegi Emor ka kandidaatide nimedega küsitluse, kus uuringufirma andis igas valimisringkonnas vastajatele ette erakondade kolm esimest kandidaati, kellest vastaja valis välja ühe.
Selles uuringus kogus Reformierakond 30,3 protsenti toetust (veapiir ± 2,2 protsenti), millele järgnesid Keskerakond 15,7 protsendi (± 1,8), Eesti 200 15,1 ( ± 1,8) ja EKRE 13,6 protsendiga (± 1,7).
Sotsiaaldemokraatliku Erakonna toetus oli 11,4 (± 1,6) ja Isamaal 7,1 (± 1,3). Valimiskünnise alla jäid Parempoolsed 2,3 (± 0,7) ja Rohelised 1,7 protsendiga (± 0,6).
Emor: Prigožini skandaal avaldas EKRE toetusele mõju
Kantar Emori uuringuekspert Aivar Voog ütles uuringutulemusi kommenteerides, et valimisnädalal mõõdetuna on Reformierakonnal esimene koht kindel, kuid veel üsna lahtine, milline tuleb järgnevate erakondade järjestus.
“Võrreldes eelmise nädalaga on enim langenud EKRE toetus ja seda peamiselt meeste hulgas ning keskmisest kõrgema sissetulekuga kodanike hulgas. EKRE põhiline toetaja on olnud mees vanuses 50–74 aastat ja nende hulgas pole langus nii suur kui külgnevates vanuserühmades (25–34 ja 75+). EKRE reitingu languse põhjus peitub Prigožiniga seotud skandaalis. Skandaali algfaasis mõju ei olnud, kuid lisandunud info (Prigožini enda tunnistus) nähtavasti hakkas mõjuma,” hindas Voog.
Teoreetiline mandaatide jaotus
Kantar Emor arvutas välja oma reitingute pealt ka võimaliku mandaatide jaotuse: Reformierakond saaks 36 mandaati, Keskerakond 16 mandaati, Eesti 200 16 mandaati, EKRE 14 mandaati, SDE 12 mandaati ja Isamaa seitse mandaati. Need arvutused tegi uuringufirma erakondade toetuste põhjal eri valimisringkondades, mitte üldtulemuse pealt.
Valimisringkondadest näitas Kantar Emori küsitlus Reformierakonnale võitu kaheksas ringkonnas. Keskerakond juhtis kahes (Tallinna Kesklinna, Lasnamäe ja Pirita linnaosa ning Ida-Virumaa) ning EKRE samuti kahes (Järva- ja Viljandimaa ning Võru-, Valga- ja Põlvamaa).
Suur erinevus Norstati küsitlusega
Kantar Emori küsitluse tulemused erinevad märkimisväärselt viimasest Norstati küsitlusest, eriti selle viimase nädala omast, mis näitas EKRE möödumist Reformierakonnast. Toetused vastavalt EKRE-l 25,2 protsenti ja Reformierakonnal 24,8 protsenti.
Kantar Emori uuringutulemused olid sarnased Eesti Päevalehe ja Delfi tellitud Turu-uuringute küsitlusega. Sinna vahele jäi RAIT Faktum & Ariko prognoos, mis näitas Reformierakonna nappi võitu EKRE ees.
Nii suuri erinevusi uuringufirmade tulemuste vahel eelmistel riigikogu valimistel 2019. aastal ja ka viimastel kohalike omavalitsuste volikogude valimistel 2021. aastal ei olnud. Kõige suurem on erinevus EKRE toetusega, mis on eri uuringufirmadel vahemikus 14–25 protsenti.
Aivar Voog selgitas erinevaid tulemusi sellega, et uuringud viidi läbi erineval ajaperioodil: Kantar Emoril 28. veebruarist 2. märtsini, Norstatil 21.–27. veebruarini, RAIT Faktum & Arikol 10.–27. veebruarini ja Turu-uuringutel 20.–28. veebruarini.
“Ehk meie (Kantar Emori – toim) uuring saab peegeldada Prigožini skandaali mõju, teistel oli see mõju osaline, kuna oluline info ilmnes alles selle nädala alguses. Teiseks võib see peegeldada valijate eelistuste suuremat volatiilsust valimiste lähenedes, kuna kõik erakonnad püüavad viimastel nädalatel suure hulga potentsiaalseid valijaid enda poole tõmmata meediareklaami, sotsiaalmeedia ja otsekontaktide kaudu, siis võibki tekkida olukord, kus ühel hetkel valija eelistab ühte ja järgmisel hetkel, kui valija saab mõjutuse teiselt erakonnalt, siis seda,” sõnas Voog.
Ta lisas, et täpsemate erinevuste analüüsimiseks peaks teadma teiste uuringufirmade valimi struktuuri jms tehnilisi nüansse. Riigikogu valimiste päev on eeloleval pühapäeval 5. märtsil, kuid selleks ajaks on paljud valijad eel- või e-hääletanud.
Kantar Emor korraldas ERR-i uudistetoimetuse tellimusel küsitluse 28. veebruarist kuni 2. märtsini ja sellele vastas 1613 valmisealist kodanikku vanuses 18–84 aastat. Kolmandik vastajatest küsitleti telefoni teel ja kaks kolmandikku veebis. Sellise valimi juures on maksimaalne võimalik viga Kantar Emori teatel ± 2,4 protsenti.
Tulemuste esitlemisel eemaldas Emor “ei oska öelda” vastajad, mis muudab erakondade reitinguprotsendid võrreldavaks riigikogu valimiste tulemustega. “Ei oska öelda” vastajate osakaal oli viimase nädala küsitluses 20 protsenti.
Err.ee
