Möödunud aastal mitme kanepipoe suhtes alustatud kriminaalmenetlused kohtuasju kaasa ei toonud, kuna uurimine tuvastas, et rikkumised tulenesid teadmatusest, kirjutab Postimees.
Ülemöödunud aastal tekkis üle Eesti mitmeid kanepipoode. Eesti seaduste järgi tohib neis poodides müüa kanepitooteid, mille THC ehk kanepitaimes sisalduva joovet tekitava aine sisaldus ei ületa 0,2 protsenti. 2019. aasta suvel korraldatud politseireidil aga avastati viies kontrollitud poes tooteid, mis ületasid lubatud määra.
Kriminaalmenetlusi juhtinud ringkonnaprokuröri Raigo Aasa sõnul leiti läbiotsimistel kõikidest poodidest tooteid, mille ekspertiisitulemused näitasid lubatust suuremal määral THC-sisaldust. «Neis toodetes oli kõrgeim psühhotroopse aine sisaldus 1,3 protsenti ning madalaim 0,26 protsenti. Kauplejate sõnul tellisid nad endale teadaolevalt kanepitooteid, mille THC-sisaldus jääb alla piirmäära ehk 0,2 protsendi. Müüjad esitasid ka Itaaliast, Šveitsist ja Ühendkuningriigist tellitud kaupadega kaasa tulnud sertifikaate. Kuna kauplejad rikkusid seadust teadmatusest, otsustasime kriminaalmenetlused lõpetada,» rääkis Aas.
Kui tänaval ebaseaduslikult müüdava niinimetatud narkootilise kanepi THC-sisaldus on 10–20 protsenti, siis sellega võrreldes polnud piirmäära ületus küll suur, ent politsei sõnul ei tohiks väiksemaid arve tähtsusetuks pidada.
Põhja prefektuuri kriminaalbüroo narkoja organiseeritud kuritegude talituse juhi Rait Pikaro sõnul on komakohtade nihutamine libe tee. «Selles valdkonnas peab olema ülitäpne – kas on alla või üle; kui on üle, siis on see juba reaalne oht inimeste tervisele.»
Üks kriminaalmenetluste lõpetamise peapõhjuseid oli poeomanike teadmatus, sest toodetega olid kaasa pandud kohalike ülikoolide ja vastavate ametiasutuste sertifikaadid, mis pidid tõestama, et THC-sisaldus jääb lubatud määra ulatusse. Tegelikult aga ei olnud see alati nii.
Rait Pikaro sõnul näitasid ekspertiisid ilmekalt, kui suur risk on selliste toodetega äritsedes eksida. «Kui piirmäära ületav aine üle piiri Eestisse tuleb, on formaalselt kuritegu juba toime pandud. Selle vältimiseks peaks kaupmees juba lähteriigis iga partii puhul veenduma, et need vastavad ka Eestis kehtivatele nõuetele. Kui ettevõtja ei suuda tagada müüdava kauba vastavust Eesti seadustele, tuleks tõsiselt kaaluda, kas tasub äri rajada tegevusele, millega kaasneb risk narkootiliste ainete käitlemisnõuete rikkumiseks,» sõnas Pikaro, kelle kinnitusel jätkab politsei kanepipoodide kontrollimist.
Tema sõnul olid poodides müüdavad tooted suunatud noorematele tarbijatele ning oli ka viiteid nii-öelda narkoturismile. «Meil on vihjeid, et siin käidi seda näiteks Soomest ostmas, sest Eesti regulatsioon on mõnevõrra teistsugune,» rääkis Pikaro.
Ehkki see polnud menetluse fookuses, oli oht, et müüdavad tooted jõuavad lõpuks ka alaealiste kätte. «Kui kanepitooteid nimetati suveniiriks, siis teoreetiliselt ei keelanud miski neid ka alaealistele müüa. Kuigi jah, mõnes poes olid ka kitsendused tehtud, et alla 18-aastastele nad ei müü. Samas, kui me räägime, et tegemist on suveniiriga, siis mina ei näe, miks ei võiks teoreetiliselt alaealisele suveniiri müüa. Keegi ei saanud karistada, see on mõistlik ja inimlik, aga see on tulevikku suunatud sõnum, et kui selline asi jätkub, siis samade paberitega öelda, et ma arvasin või ei teadnud, ei päde enam seaduserikkumise põhjendusena,» kinnitas Pikaro.
Ka prokurör Aasa sõnul suhtuti nii leebelt vaid esimesel korral. Tema sõnul on positiivne, et valdav osa poode, mis menetluses osalesid, on oma tegevuse lõpetanud, sest mõisteti, et niisugusel hallil alal on riskantne tegutseda.
Pikaro sõnul oli kanepipoodide menetlus kulukas ja ressursirohke – ekspertiisid läksid maksma ligikaudu 30 000 eurot. «Aga selge on, et selliste ohumärkide korral tuli see protsess läbi teha. Loodan, et saavutasime kauplejatega ühise mõistmise. Nüüd peab mõtlema regulatsioonide peale ning selleks on Põhja prefektuur sotsiaalministeeriumile ka vastava ettepaneku teinud, et hallil alal ettevõtlust välistada,» rääkis Pikaro.
Allikas. BNS
