Ateena, 10. oktoober 2023 – Peaminister Kaja Kallas rääkis täna töökohtumisel Kreeka peaministri Kyriakos Mitsotakisega Eesti ja Kreeka kahepoolsetest suhetest, Venemaa agressioonist Ukrainas, rändest, kliimamuutustega kohanemisest, Euroopa Liidu laienemisest ja eelarve vaheülevaatusest.
Peaminister Kaja Kallase sõnul on Eesti ja Kreeka suurte naabrite kõrval asuvate väikeste mereriikidena paljuski sarnased. „Mõistame teineteist, oleme NATOs tugevad liitlased ja teeme koostööd heade partneritena ELis. Euroopa Liidu piiririikidena mõistavad Eesti ja Kreeka nii geopoliitilisi kui ka rändesurvest tulenevaid ohte ning väljakutseid,“ ütles Kallas.
Kallas rõhutas kohtumisel Mitsotakisega, et Eesti jätkab Kreeka aitamist rände haldamisel. „Oleme mitmeid aastaid Frontexi operatsioonides osaledes aidanud kaitsta Kreeka merepiiri ja jätkame seda tööd,“ ütles Kallas. Ta lisas, et rändesurvega toimetulemise teeb veelgi keerulisemaks see, et seisame silmitsi režiimidega, kes kasutavad rännet teadlikult Euroopa Liidu survestamiseks.
Peaministrid mõistsid hukka rünnakud Iisraeli vastu. „Iisraelis toimuv näitab, kui vajalik on demokraatlike riikide koostöö ja ühtsus. Julgeolek ei ole iseenesestmõistetav. Keegi ei peaks kunagi ärkama raketirünnakute peale. Avaldan sügavat kaastunnet hukkunute peredele ja lähedastele. Eesti seisab Iisraeli kõrval,“ rõhutas Kallas.
Peaminister Kallas tänas Kreeka peaministrit kindlameelse Ukraina toetamise ja samuti ELi ühtsuse ning sanktsioonide toetamise eest. „Venemaa jätkab agressiooni, sõjakuritegude ja massiliste julmustega Ukrainas. Peame jätkama Ukraina abistamist ja veelgi tõstma sõja hinda Venemaa jaoks. Vajame uusi tugevaid sanktsioone ja peame leidma võimalusi, kuidas sanktsioonidest kõrvalehiilimist vähendada. Eesti seisukoht on, et kaubavahetus Venemaaga tuleb ELis lõpetada ning transiiti kolmandatesse riikidesse tuleb olulisel määral vähendada. Samuti peame Venemaa energiatulusid piirama. Oluline on, et Venemaa külmutatud varade kasutamisele Ukraina sõjakahjude hüvitamiseks leitakse lahendus,“ lisas Kallas.
Kohtumisel rääkisid Eesti ja Kreeka peaminister ka Euroopa Liidu edasisest laienemisest. „Laienemise aruteludesse tuleb rohkem esile tõsta seda, mida meil kõigil on laienemisest poliitiliselt, majanduslikult ja ühiskondlikult võita. Samas peame laienemiseks end ka ise liiduna sisemiselt ette valmistama,“ sõnas Kallas. „Loodan, et Ukraina on suuteline tingimused täitma ja vähemalt nende osas langetame detsembris ülemkogul positiivse otsuse alustada liitumisläbirääkimisi,“ lisas ta.
Rääkides Euroopa Liidu eelarvest tõi peaminister Kallas esile vajaduse selgesõnaliselt rõhutada, et Euroopa jätkab Ukraina sõjalise ja majandusliku toetamisega nii kaua kui on vaja ning tõstab ka enda kaitsevõimet ning kriiskindlust. „Sõda, kaitsevõime, rändekriis, mitmesugused looduskatastroofid, on teemad, mis ei olnud eelarve loomisel sedavõrd esil ja vajavad suuremat ühist tähelepanu.“ Peaministrite kohtumisel arutati ka kahe riigi digikoostööd. „Eelmise aasta novembris rääkisime Kreeka peaministriga Tallinnas lähemalt digiretseptist. Mul on hea meel, et selles osas on toimunud arenguid ning loodetavasti peatselt saab Kreekas kasutada Eesti digiretsepti ja vastupidi. Samuti kutsusin Kreeka eksperte Eestisse tutvuma meie digitaalse kohtusüsteemiga,“ sõnas peaminister
