Tänasel Riigikogu täiskogu istungil läbisid esimese lugemise Ülemaailmse Postiliidu välislepinguid ning ühistranspordiregistris teenindajakaartide üle arvestuse pidamise korda puudutavad eelnõud.
Esimese lugemise läbi valitsuse algatatud Ülemaailmse Postiliidu Ar-Riyāḑi erakorralise kongressi lõppaktide ratifitseerimise seaduse eelnõuga (689 SE) ratifitseeritakse Ülemaailmse Postiliidu (UPU) 2023. aastal Ar-Riyāḑis vastu võetud kaks välislepingut: üldeeskirjade neljas lisaprotokoll ja postikonventsiooni esimene lisaprotokoll. Muudatustega täpsustatakse UPU juhtorgani rolli, tõstetakse eelarve piirmäära ning kohandatakse postiteenuseid paremini e-kaubanduse vajadustega, eelkõige jälgitavuse osas. Tegu on peamiselt tehniliste ja organisatsioonisiseste muudatustega, mille mõju lõppkasutajale on väike.
Esimese lugemise läbis ka valitsuse algatatud ühistranspordiseaduse muutmise seaduse eelnõu (725 SE), millega muudetakse ühistranspordiregistris teenindajakaartide üle arvestuse pidamise korda. Eelnõu eesmärgiks on koondada erinõuetega majandustegevuse andmed ühte registrisse, et tagada tõhusam andmete haldamine, vähendada halduskulusid ja suurendada turvalisust.
Praegu saab teenindajakaarte taotleda ja menetleda majandustegevuse registris, kuid füüsilisi kaarte väljastatakse, hallatakse ja avaldatakse ühistranspordiregistris. Selline killustatus suurendab riigi ja ettevõtjate halduskoormust. Lisaks on ühistranspordiregister aegunud ja hooldamata süsteem, mistõttu kaasnevad andmete selles keskkonnas majutamisega tõsised turvariskid ning ohus on ka teised samas klastris asuvad Transpordiameti süsteemid.
Seetõttu lõpetatakse teenindajakaartide senisel viisil avalikkusele näitamine ning nende taotlemine, väljastamine ja arvestuse pidamine viiakse üle majandustegevuse registrisse. Nii väheneb registrite dubleeriv haldamine, paraneb andmete turvalisus ning lihtsustub asjaajamine nii riigi kui ka ettevõtete jaoks.
Teine muudatus puudutab teenindajakaardil foto esitamise nõuet. Tänane kord eeldab, et taotluses esitab isik teenindajakaardi saamiseks isikut tõendava foto. See nõue on jäänud ajast, kus füüsiline kaart oli peamine identifitseerimisvahend. Nimetatud foto ei suurenda turvalisust, küll aga loob andmekaitse ja väärkasutuse riske ning nõuab kallist IT‑lahendust. Ühtlasi on plaanitav muudatus kooskõlas andmekaitse põhimõtetega, et riik ei tohiks koguda ega säilitada andmeid, mida tal tegelikult vaja ei ole.
Seadusemuudatus on kavandatud jõustuma 1. jaanuarist 2026.
Läbirääkimistel võtsid sõna Mart Maastik Isamaa ja Rene Kokk Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioonist.
Videosalvestist saab hiljem vaadata Riigikogu YouTube’i kanalil.
