Peaminister vastas arupärimisele maksukoormuse kohta
Riigikogu kuulas ära vastused kuuele arupärimisele.
Riigikogu liikmete Alar Lanemani, Varro Vooglaiu, Leo Kunnase, Martin Helme, Helle-Moonika Helme, Arvo Alleri ja Evelin Poolametsa esitatud arupärimisele elanikkonna kavandatava maksukoormuse tõusu kohta (nr 48) vastas peaminister Kaja Kallas.
Arupärijad soovisid teada millisel määral plaanib valitsus sissetulekute ebavõrdsust vahendada ja millisel määral toimub see jõukuse vähendamise ja mis määral vaesemate elanikkonnagruppide sissetulekute tõusu abil.
Kallas selgitas, et kaotasime ära astmelise tulumaksu, sest tegemist on karistava tulumaksusüsteemiga, kus kõige enam kaotab keskklass. „Selle tulemusena suurenevad ka lastega perede sissetulekud,“ ütles Kallas. Tema sõnul on valitsus kriisides appi tulnud järgmiselt: „Toimetulekutoetust oleme tõstnud 33%, et aidata just enim abi vajavaid inimesi. Lisaks toimus ajaloo kõige kiirem pensionitõus ehk indekseerimise ja erakorralise tõusu koosmõjul tõusis keskmine brutopension 595 eurolt 700-ni ehk koguni 18%,“ sõnas Kallas. Ta lisas, et kuna maksuvaba miinimum keskmise pensioni pealt tõusis ka, siis see tõus oli veelgi kiirem, ehk siis 20% netopensioni puhul. „Üksi elava pensionäri toetus tõusis 200 eurole ja nagu juba öeldud, lastetoetused esimesele ja teisele lapsele tõusid ka samamoodi, tõusid peretoetused märkimisväärselt,“ märkis peaminister. Ta ütles veel, et sellel aastal tõstsime oluliselt õpetajate, politseinike, päästjate ja sotsiaaltöötajate palkasid.
Kallas ütles, et kõige tähtsam on muidugi see, et sissetulekute tõusu jaoks peab minema majandusel hästi, ja selle jaoks me teeme ka erinevaid samme selleks, et siia meelitada täiendavaid investoreid ja ka aidata ettevõtlust sellega, et nad käimasolevas, maailmas toimuvates muutustes saaksid hakkama ja nende konkurentsivõime ei väheneks.
Kallas selgitas, et majanduslik julgeolek on väga otseses seoses üldise julgeolekuga ehk siis kaitsevalmiduse iseseisvusega. Selleks, esiteks, kindlustame Eesti kaitsekulud vähemalt 3% SKP‑st. Ja 2024 ületab kaitse-eelarve esimest korda 3% piiri sisemajanduse kogutoodangust, millele lisandub liitlaste vastuvõtmise kulu. Teiseks, korrastame riigirahanduse, mis on aluseks elanikkonna sissetulekute jätkusuutlikuks kasvuks. Kolmandaks, elanikkonna ja leibkondade jõukus kasvab siis, kui Eesti ettevõtlus areneb ja lisandväärtuse kasv loob ühiskonda juurde täiendavat jõukust. „Selleks on oluline kiirelt viia läbi reformid, mis aitaksid Eesti ettevõtete konkurentsivõimet tõsta, et nad siis käimasolevas tööstusrevolutsioonis ellu jääksid. Lisaks, sissetulekute kasvus oleme teinud ära tulumaksureformi, mis 2025. aastast tõstab enamuse inimeste sissetulekuid, kelle palk on väiksem kui 8000 eurot, ja samamoodi tõstsime just alampalka,“ ütles Kallas.
