Peaminister Kaja Kallast tunnustati täna Šveitsis Asconas Euroopa poliitilise kultuuri auhinnaga. Maineka auhinnaga, mida annab välja Šveitsis asuv Hans Ringieri sihtasutus Euroopa väljapaistvatele mõtlejatele ja poliitilise kultuuri edendajatele, tunnustatakse Kaja Kallast poliitilise julguse eest Venemaa agressioonile vastu seismisel ja mõjuka rolli eest lääneriikide tugeva reaktsiooni tagamisel. Auhinna andis üle Ringieri sihtasutuse president ja Šveitsi ajakirjanik Frank A. Meyer, Kallase auks kõneles Šveitsi liidupresident Ignazio Cassis.
Oma tänukõnes meenutas Kaja Kallas, et Eesti kasutas pärast nõukogude okupatsioonist vabanemist ära lühikest võimaluste akent oma koha taastamiseks demokraatlikus maailmas. “Praegu on vabal maailmal võimaluse aken, et peatada Venemaa imperialism. Oleme lääneriikide poliitikas näinud tohutut muutust. Kuid see muutus on alles algus ja see peab olema jätkusuutlik. Agressor ei ole oma kuritegelikke eesmärke muutnud ega ümber pööranud. See tähendab, et me ei saa astuda ühtegi sammu tagasi. Vastupidi, peame edasi liikuma ja olulised muutused meie poliitikas tuleb muuta püsivaks,“ sõnas peaminister.
Kallase sõnul on kommunismirežiimi kuritegude karistamatus üks suuri põhjuseid, miks seisame Euroopa pinnal taas silmitsi hävitusliku ja genotsiidi tunnustega sõjaga. Ta tõi välja, et lisaks sõjakuritegude uurimisele tuleks luua rahvusvaheline erikohus, et võtta Kreml vastutusele agressioonikuritegu eest. „Putin loodabki karistamatusele. Seda enam peame tegema kõik selleks, et kõik need, kes on Ukraina-vastase agressiooni ja massikuritegude taga, saaks karistatud,” ütles Kallas.
Tema sõnul ootavad ka eurooplasi ees rasked ajad, kuid see pole võrreldav hinnaga, mida maksavad Venemaa agressiooni tõttu ukrainlased inimeludes ja hävitatud linnades. „Kaalul ei ole ainult ühe suveräänse ja vapra Euroopa rahva saatus. Kogu reeglitel põhinev kord on rünnaku all. Kui agressioon tasub ennast kuskil ära, on see kutse jätkata seda mujal,“ lausus Kallas.
Euroopa poliitilise kultuuri auhinna on varem pälvinud teiste seas Euroopa konkurentsivolinik Margrethe Vestager, Slovakkia president Zuzana Čaputová ning varasem Euroopa Keskpanga juht ja praegune Itaalia peaminister Mario Draghi. Auhind on traditsioonilise välispoliitikale keskenduva “Dîner républicain” („Vabariiklik õhtusöök“) ürituse osa, mis toimub Locarno rahvusvahelise filmifestivali ajal.
Kaja Kallasel oli töökohtumine ka Šveitsi liidupresidendi Cassis’ega. Kohtumise käigus arutati Ukraina toetamist ja ülesehitamist, Venemaa sõjakuritegude ja agressioonikuriteo uurimist, vajadust veelgi tugevamini survestada Venemaad sanktsioonide ja isoleerimise kaudu, et sundida teda lõpetama agressiooni. Keskenduti ka koostööle rahvusvahelistes organisatsioonides ja kahepoolselt, sealhulgas digiarengu valdkonnas.
Eesti peaminister tänas Šveitsi otsuse eest liituda kõigi Euroopa Liidu agressorivastaste sanktsioonidega. „Liitudes ELi sanktsioonidega Venemaa vastu tegi Šveits ajaloolise otsuse ja kinnitas, et neutraalsus ei tähenda ükskõiksust,“ ütles Kallas kohtumise järel. Ta rõhutas, et vaadates sügisesse peab sanktsioone veelgi karmistama ja leppima kokku edasistes meetmetes, sealhulgas tuleb piirata turismi Venemaalt ja leida uusi viise, kuidas vähendada Venemaa tulu fossiilkütuste ekspordist.
Kallas kohtus ka Šveitsi eestlaskonna ja Ticino piirkonna esindajatega.
Homme osaleb Kaja Kallas paneelarutelul päevakajalistel välispoliitilistel teemadel, kus tema vestluskaaslasteks on Šveitsi Konföderatsiooni president Ignazio Cassis, Saksa rahandusminister Christian Lindner, Saksamaa Kristlik-Demokraatliku Liidu juhatuse liige Norbert Röttgen ja Saksa eriasjade minister Wolfgang Schmidt.
