Peaminister Kaja Kallas kinnitas laupäeval, et plaan on kinnitada rohepoliitika tegevuskava veel sel sügisel.
Rohepoliitika juhtkomisjon, mille ülesandeks on rohepöördega seotud teemade põhjalikum arutelu valitsuse tasandil, tutvus komisjoni nõustava eksperdirühma ettepanekutega elurikkuse, kestliku toidusüsteemi ja kliimamuutustega kohanemise osas ning arutas ekspertidega rohepoliitika edasist elluviimist ja selle peegeldust valmivas 2023. aasta eelarves.
Komisjoni uus koosseis sai reedel ülevaate eelmise valitsuse ajal valminud raportist, mis analüüsis Eesti senist tegevust rohepoliitika rakendamisel ning andis valitsusele soovitused lähiaastateks, et minna edasi rohepoliitika tegevuste elluviimisega.
Eksperdid näevad rohepöördes Eesti jaoks head võimalust, et majanduse konkurentsivõime säiliks ja oleks tagatud ka parem toimetulek julgeoleku- ja energiakriisiga. Istungil käsitletud teemad on ekspertide hinnangul ülimalt olulised selleks, et tagada eestlastele võimalikult hea elukvaliteet ja tugevdada Eesti vastupanuvõimet kliimamuutusest tulenevatele ohtudele.
Peaminister Kaja Kallas ütles, et keskkonnateadlik käitumine aitab hoida Eesti loodust ning pikemas perspektiivis meie elukeskkonda paremaks muuta. „Toidujulgeoleku tagamine on Eesti jaoks väga oluline, samuti läbimõeldud maakasutus ning tasakaal puidutööstuse potentsiaali ja metsade säästliku majandamise vahel. Selle kõige kõrval peab säilima Eesti looduse elurikkus, sest loodus on meie rahva jaoks väga oluline väärtus,“ rääkis Kallas, kes juhib rohepoliitika juhtkomisjoni tööd.
Ta märkis, et eksperdirühma soovitused on oluliseks sisendiks rohepoliitika tegevuskava koostamisel, mille valitsus plaanib kinnitada veel sel sügisel.
Keskkonna- ja maaeluministeeriumid said ülesandeks põhjalikult analüüsida istungil tutvustatud ettepanekuid ning esitada valitsusele edasine tegevusplaan oktoobris.
Keskkonnaminister Madis Kallase sõnul tuleb ka praeguses kriisiolukorras veelgi enam keskenduda pikaajaliste jätkusuutlike lahenduste otsimisele. „Keskkond ja liigirikkus on hindamatu väärtus, mida tuleb hoida ja kaitsta. Ühiskonnas on peamine tähelepanu praegu suunatud energeetikale, sest arusaadavalt muretseme oma toimetuleku pärast. Taastuvenergiale üleminek on pikaajaline ning jätkusuutlik lahendus ning üks konkreetne samm selles suunas on peatselt Riigikogusse jõudev majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi eelnõu, millega riik seab eesmärgi aastaks 2030 toota Eestis sama palju taastuvelektrit kui on meie aastane tarbimise kogumaht“.
Madis Kallas toonitas, et lisaks peame mõtlema, kuidas hoida meie loodusressursse, vähem tarbida, vähem raisata. „ Olen veendunud, et suudame siin palju saavutada, ilma, et inimeste elukvaliteet sellest langeks,“ ütles Madis Kallas.
Eksperdid märgivad oma aruandes, et paljud Eesti põllumajandus- ja toidusektori näitajad on juba praegu sellisel tasemel, kuhu EL-i keskmine peaks jõudma 2030. aastaks, mis tähendab, et uuele arenguetapile jõudmiseks on vaja rohkem arvestada kohaliku tasandiga. Suurendada tuleb investeeringuid täppispõllumajandusse, mis aitavad ohjata taimekaitsevahendite ja mineraalväetiste kasutamise riske ja keskkonnakoormust, lisaks teadmussiirde meetmete ja erineva taseme õppekavade kaudu suurendada põllumajandustootjate teadlikkust integreeritud taimekaitsest ja selle rakendamisest. Senisest enam tuleb tähelepanu ja ressursse pöörata piirkondadele ja tootmissüsteemidele, kus on vajalik põllumajandusmaastike mitmekesisust kasvatada ja elurikkuse säilitamisele kaasa aidata. Toetada tuleb loomakasvatussektoris karjaterviseprogrammide rakendamist, et vähendada mikroobivastaste ainete kasutamist ja parandada loomatervise ja -heaolu olukorda. Mahesektoris soovitatakse võtta kasutusele meetmed, mis aitaksid parandada mahetootjate konkurentsivõimet.
„Eestis kasutatakse 22 protsenti põllumajandusmaast mahetootmises, kuid kohaliku mahetoodangu kogused on endiselt tagasihoidlikud ja mahepõllumajanduse tasuvus jätab soovida. Rohkem tähelepanu tuleks pöörata toodangumahu ja tootlikkuse suurendamisele ja mahetoodete laialdasemat kasutust soosiva turu loomisele. See tagaks Eesti mahetoidu jõudmise suurema arvu tarbijateni,“ ütles eksperdirühma liige, Eesti Maaülikooli vanemteadur Ants-Hannes Viira.
Eksperdid selgitasid, et seni oleme tajunud kliimamuutusega kohanemise osas Eestile justkui väikest mõju. Samas peegeldus see möödunud suvel energiahindades kui näiteks Prantsusmaa tuumareaktorite töös hoidmiseks polnud piisavalt vett või Reini jõel ei saanud senistes kogustes sütt liigutada, sest veetase oli liialt madal. „Kõik sellised mõjud jõuavad ka meieni, lisaks sellele, et aina kuumemad suved seavad ohtu ka Eestis elavate inimeste tervise,“ kommenteeris Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna keskuse juht Lauri Tammiste.
Kliimamuutustega kohanemisel on siiani peamiselt pööratud tähelepanu looduskeskkonnale ja päästevõimekusele, kuid kliimaohtudega peab arvestama ka maakasutuses ja põllumajanduses, ruumiplaneerimises, bio-majanduses, taristute ja ehitiste rajamisel , energeetikas ja varustuskindluse tagamisel.
„Eesti elanikud on küll keskkonnateadlikud, kuid kliimamuutusi peetakse pigem globaalseks probleemiks ja ei seostata Eesti ega enda eluga. Samuti ei ole selge, mida kliimariskid tähendavad iga omavalitsuse jaoks ning seetõttu ei arvestata nendega ruumilisel planeerimisel ega projekteerimisel, kuigi sellel on väga oluline kliimamuutuse tagajärgi leevendav või võimendav efekt,“ rääkis Lauri Tammiste. Samuti tuleb ekspertide hinnangul juba praegu analüüsida neid riske, mida toovad Eestile kliimamuutustest tingitud globaalsete tarneahelate haavatavus ja migratsioonisurve.
Eksperdid nentisid, et Eesti looduse seisundi näitajad on halvenemas nii maastike, ökosüsteemide kui ka liikide tasemel. Väljaspool kaitstavaid alasid on looduse seisund vilets, kaitstavad alad üksi ei suuda tagada looduse mitmekesisust ja looduse hüvede säilimist. Maakasutuse intensiivsus on kasvamas ning taristu ja asulad laienevad.
Tartu Ülikooli taastamisökoloogia professor Aveliina Helm toonitas, et see, kuidas me oma maa ja loodusega ringi käime, on ääretult oluline nii kliima, kui ka meiega kodumaad jagavate teiste liikide jaoks.
„Heas seisus loodus on meie endi elukeskkonna alustala. Eesti maastikud – meie metsad, sood ja niidud – on ka meie kõige olulisemaks liitlaseks kliimamuutuse ulatuse ja mõjude leevendamisel. Seetõttu on murettekitav, et meie maakasutuspraktikad on tänaseks viinud Eesti looduse kasvuhoonegaaside siduja poolelt heitja poolele ehk kliimamuutuste olulisest leevendajast on saanud nüüdseks neisse panustaja,“ ütles Helm ning lisas, et väga oluline on, et seaksime suuna sellise maakasutuse poole, mis nii loodust tervikuna kui ka tema tähtsust kliimamuutuste leevendajana väärtustaks.
Eesti võimalusi sihipärase tegevuse abil looduse ja keskkonna seisundit parandada kinnitab see, et näiteks kaitstavatel aladel käib looduse käsi paremini kui väljaspool kaitstavaid alasid.
Eksperdid toonitasid, et looduse hoidmisele tuleb senisest rohkem tähelepanu pöörata, sealhulgas ka väljaspool seniseid kaitsealasid. „Vähemalt 30 protseenti meie maismaast ja 30 protsenti merest peaks oleks kaitse all, kuid lisaks peaks Eesti looduse hoidmine ja taastamine olema väärtustatud ka mujal linnas või maastikul. Kõikjal tuleks otsida võimalusi üheaegselt teiste tegevustega ka elurikkust soodustada- selleks on palju võimalusi nii metsanduses, põllumajanduses, ruumiplaneerimisel, teede ehitusel, energiataristu rajamisel ja mujalgi, “ sõnas Aveliina Helm. Eksperdid märkisid lisaks, et suurearenduste rajamisel tuleb kindlasti hinnata mõju elurikkusele ja kliimale veel enne investeerimisotsuse langetamist ning edaspidi võiks planeerida elurikkuse soodustamisele ja taastamisele ka osa kõigi uute rajatiste kogueelarvest.
Kuna elurikkuse, maakasutuse ja bioressursside väärindamise sisuvaldkonna näol on tegemist äärmiselt mahuka osaga, siis selles peatükis komisjoni arutelu veel jätkub.
