Avaldame katke Maalehe järgmises numbris ilmuvast intervjuust.
Meil on ainult kolm nädalat selle kuupäevani, kus riigikogus tuleks presidenti valida. Kas teil on peaministrina Eesti rahva ees piinlik ka, et meil endiselt presidendikandidaati pole või on kandidaadi leidmiseks veel aega küllaga ja pole põhjust muretseda?
Loomulikult mulle meeldiks, kui see kandidaat oleks väljas. Aga kui vaadata eelmisi presidendivalimisi, siis tegelikult said inimesed teada, kes presidendiks saab alles siis, kui ta oli presidendiks juba valitud.
Kui nüüd eelmise korraga võrrelda – toona oli ka palju kandidaate, kellest midagi ei saanud. Oli show ja debatid, aga tulemus oli ikkagi null.
Seaduse järgi tuleb presidendikandidaat üles seda hiljemalt kaks päeva enne valimisi. Ma loomulikult loodan, et nii kaugele see ei lähe.
Millega me praegu tegeleme? Otsime kandidaati, kes saaks riigikogus kokku vajalikud hääled. Meil ei ole selleks vaja ainult koalitsioonihääli, vaid ka opositsiooni omasid. Me oleme nüüdseks neid konsultatsioone pidanud ja pidanud. Ühelt poolt ütlevad opositsiooniparteid, et nad tahavad 30. augustil presidendi ära valida, aga samas nende tegevus seda ei näita. Mis iganes kandidaate me pakume, need ei sobi. Aga ise nad ka kedagi välja ei paku.
Kas Reformierakonnal on tänastel kõnelustel välja pakkuda konkreetsed nimed, kellel oleks laiapindse kandidaadi potentsiaal?
Kui Reformierakond käib välja kandidaadi, siis see ongi Reformierakonna kandidaat. Nii nagu eelmisel korral, kus igal erakonnal oli oma kandidaat.
Kui me tuleme Urmas Paedaga välja, siis me peame ikkagi teistega kokku leppima, sest kellelgi pole üksinda piisavalt hääli. Ja kuidas me siis ütleme üks hetk, et meie enda kandidaat ikkagi ei kõlba.
Sellepärast ongi praegu soov leida selline kandidaat, kelle võiksid esitada rohkem kui kolm erakonda. Praegu me ei ole sellist kandidaati veel leidnud. Aga ma pole lootust täielikult veel kaotanud.
Mis ikkagi Tarmo Soomerele saatuslikuks sai?
Me ütlesime reedel, et praeguste konsultatsioonide tulemus on see, et Soomere taga ei ole 68 häält. See ei tähenda aga seda, et Soomere kandidatuur oleks täiesti väljas. Küsimus on selles, kas oleme suutelised presidendi ka ära valima.
Praegu on küsimus eelkõige opositsiooniparteidele: kes siis on see, kes võiks ka nende toetuse pälvida? Ma kuulen ajakirjanduse vahendusel pidevalt, kuidas nendega üldse ei räägita. Meil on pidevalt koosolekud ja ma olen küsinud, et olgu, kui nemad ei sobi, et kes siis sobib? Pakkuge ise.
Kui palju toetushääli Soomerele Reformierakonnast oli?
Reformierakonnas olid arutelud ja täpselt samamoodi nagu ka teistes erakondades oli ka meil inimesi, kes olid meelestatud positiivselt ja negatiivselt. Käies läbi kõik riigikogu erakonnad ütles lihtne matemaatika, et 68 häält Soomerele presidendikandidaadina taha ei tule.
Me otsustasime, et lähme korraks protsessis tagasi. Kõik mõtlevad ja räägime täna uuesti, kas on leitud inimene, keda üks või teine erakond võiks välja pakkuda ja teised saavad siis omakorda öelda, kas see või teine kandidaat neile sobib.
Olete te endiselt veendunud, et riigikogu suudab 30. augustil presidendi ära valida?
Olen vähem optimistlik, kui olin kaks nädalat tagasi. Eks see lootus hakkab minulgi kustuma.
See kandidaat peab muidugi täitma ka viis erinevat tingimust. Esiteks peaks see inimene sobima põhiseaduse järgi. Teiseks peab ta olema nõus. Kolmandaks, tema kandidatuuriga peab olema nõus vähemalt kolm erakonda. Neljandaks, tema abikaasa peab nõustuma. Viiendaks, et taustakontroll ei paljastaks midagi sellist, mis ei lubaks tal presidendiks kandideerida.
Loe edasi SIIT
Allikas. Maaleht