Peaminister Kaja Kallas andis täna Riigikogule ülevaate valitsuse Euroopa Liidu poliitika elluviimisest.
„Aasta 2022 ei ole olnud lihtsalt üks järjekordne aasta Euroopa Liidus. See on olnud pöördepunkt. Venemaa õigustamatu sõda Ukraina vastu on pannud meid tegutsema ühtsemalt kui kunagi varem. Ühtsuses ja ühiselt tegutsemises peitub Euroopa Liidu ja Eesti jõud ja tugevus,“ sõnas peaminister Kaja Kallas Riigikogu ees. Peaminister ütles, et Euroopa Liit ja Eesti selle liikmena on olnud Ukraina toetamise ja Vene agressioonile vastu seismise eesliinil. Oleme toetanud Ukrainat majanduslikult, sõjaliselt, diplomaatiliselt ja humanitaarabiga. Samuti on Euroopa Liit kehtestanud sanktsioonid Venemaa sõjamasina peatamiseks ja Ukraina võidu kindlustamiseks.
Peaminister märkis, et Euroopa Liit on jagatud väärtustel ja võimetel rajanev riikide liit, mis on ühtlasi Eesti ja Euroopa sisemise ja välimise rahu peamiseks julgeolekutagatiseks. „2022. aastal oleme avanud tee Euroopa Liitu Ukrainale, Moldovale ja Georgiale, alustanud liitumisläbirääkimisi Põhja-Makedoonia ja Albaaniaga ning loodame peatset kandidaatriigi staatuse otsust ka Bosnia ja Hertsegovina osas. Pikisilmi ootame Schengeni alaga liituma Rumeeniat, Bulgaariat ja Horvaatiat,“ sõnas Kallas. „Nendest lubadustest kinnipidamine muutub ajas üha olulisemaks, sest nende otsuste mõju ja tähendus kasvab iga päevaga,“ märkis peaminister ning lisas, et ükski neist otsustest poleks sündinud nii kiiresti, kui poleks olnud sõda. „Sõda nõuab kiireid otsuseid. Sõda nõuab julgeid ja tulevikku vaatavaid otsuseid. See on midagi, millega Venemaa ei arvestanud,“ sõnas peaminister Kaja Kallas.
„Kõrge inflatsioon on otseselt tingitud Venemaa alustatud sõjast ning paratamatult on enamus meie muredest praegusel ajal seotud ühel või teisel moel sõjaga,“ märkis peaminister. „Venemaa sõda on sundinud kiirendama ka investeeringuid taastuvenergiasse, muutnud veelgi olulisemaks kliimaeesmärkide saavutamise ning Euroopa Liidu otsused loobuda Vene energiakandjatest on märgilised,“ lisas Kallas. „Õnneks on majanduslik heaolu võimalik lahti siduda fossiilsetest kütustest ja pidada meeles, et taastuvenergia on ühtlasi tasuv energia, mis toob meile energiajulgeoleku ja -sõltumatuse ja soodsad hinnad,“ sõnas peaminister Kaja Kallas.
„Valitsus on välja töötanud tegevuskava taastuvenergia kasutusele võtmise kiirendamiseks, kuid konkreetsed ja vastutustundlikud valikud tuleb langetada juba uuel valitsusel ja Riigikogul,“ ütles Kallas. Peaminister toonitas, et Euroopa Liidu vahenditel on siin kaalukas roll Eesti kasvu investeerimisel – õiglase ülemineku toetamine Ida-Virumaal enam kui 350 miljoni euroga ja enam kui 3 miljardit eurot kliimaeesmärkide saavutamiseks.
„Selle aasta 24. veebruar ühendab igavesti Eesti ja Ukraina rahva vabadus- ja iseseisvuspüüdluse. Tähtpäev on ühtlasi ka meie põlvkonna tumedaim tund, mil ei alanud ainult Ukraina Vabadussõda, aga ka täiemahuline sõda reeglitel, väärtustel ja õiglusel rajaneva maailmakorra ja Euroopa eest,” märkis peaminister. “Täiemahulise sõja algus 24. veebruaril oli pöördepunkt Euroopale, mis on muutnud meid ühtsemaks ja solidaarsemaks kui ei kunagi varem. Loodan, et 2022. aastale vaadatakse tagasi kui aastale, mis tõi meis välja meie parimad küljed julgeoleku- ja majanduspoliitikas, sest meie tegevused täna defineerivad meie eluviisi, vabaduse, heaolu ja julgeoleku homme. Kui Euroopa on ühtne ja tugev, on ka Eesti tugev,“ sõnas peaminister Kallas.
