Eesti peaminister Kaja Kallas kohtus täna Riias Läti peaministri Evika Siliņa, Leedu peaministri Ingrida Šimonytė ja Saksamaa liidukantsteri Olaf Scholziga, et arutada võimalusi Ukraina jõulisemaks toetamiseks ja Euroopa kaitsevalmidusse investeerimiseks. Samuti kõneleti ootustest NATO Washingtoni tippkohtumisele, Euroopa Liidu tulevikust ja suuremahulistest taristuprojektidest.
Kallas tänas kohtumisel Saksamaad Ukraina abistamise eest ja rõhutas, et vaba maailm peab koondama kogu oma tahte, et seista vastu Venemaa agressioonile. „Saksamaa tugev toetus Ukrainale, eriti mis puudutab õhukaitset, on praegusel kriitilisel ajal ülioluline, nagu ka USA ja teiste liitlaste hiljutised otsused ja jõupingutused. Kuid meie eesmärk peab olema mitte vähem kui Ukraina võit. See on ka Euroopa tuleviku jaoks otsustava tähtsusega. Meie piirkonna riigid mõistavad seda väga hästi,“ ütles Kallas.
Ta lisas, et pikaajaliseks Ukraina toetamiseks ja omaenda julgeoleku tagamiseks peavad Euroopa riigid suurendama oma kaitseinvesteeringuid ja turgutama kaitsetööstust. „Eelmisel nädalal toetas Eesti valitsus minu ettepanekut luua 50 miljoni euro suurune kaitsetööstuse fond, mis kiirendaks selle sektori kõrgtehnoloogilist arengut. Loodan, et sellest saab hea eeskuju ka teistele ning fondi tegevusest võidab ka Eesti ja Saksamaa kaitsevaldkonna ettevõtete tihenev koostöö,“ sõnas Kallas. „Vajame ühiseid lahendusi ka Euroopa Liidus, näiteks on Eesti välja pakkunud kaitsevõlakirjade kasutamise võimaluse.“
Kohtumisel nõustuti, et ELis tuleb kiiresti võtta vastu otsused, mis lubaksid Ukraina toetamiseks kasutada Venemaa külmutatud varade tulusid. Eesti peaministri sõnul peab samuti leidma lahenduse, et võtta kasutusse ka külmutatud varad ise.
Balti peaministrid ja Saksamaa liidukantsler arutasid ka Venemaa varjusõda demokraatlike ühiskondade vastu. „Oluline on, et NATO liitlastena väljendame ühiselt oma muret nende kahjulike tegude pärast ja oleme valmis nendega üheskoos tegelema. Peame Kremlile selgeks tegema, et oleme nende meetoditest teadlikud; me räägime nendest avalikult ja nendel tegudel peavad olema tagajärjed,“ ütles Kallas.
Osapooled arutasid ka regionaalseid taristuprojekte. Eesti peaminister väljendas veendumust, et piiriüleste energia- ja transpordiühenduste ehitamine peab olema toetatud Euroopa Liidu pikaajalisest eelarvest.
