Eile ja täna Brüsselis toimunud Euroopa riigi- ja valitsusjuhtide kohtumisel keskenduti Ukraina võitluse täiendavale toetamisele, sõjapõgenike abistamisele ning energia- ja julgeolekuküsimustele.
Peaminister Kaja Kallase sõnul valitseb Euroopa Ülemkogul üksmeel Ukraina igakülgse toetamise osas. „On täiesti selge, et me kõik Euroopa Liidus toetame Ukrainat. Soovime teha veelgi rohkem, anda enam nii sõjalist, majanduslikku kui ka humanitaarabi. Ka Venemaa peatamiseks on võimalik teha enamat ning meil tuleb keskenduda pikaajalisele ohjamisele,“ sõnas peaminister.
Peaministri sõnul tähendab Venemaa arukas ohjamine Ukraina toetamise kõrval sõjamasina halvamist piirates Venemaa peamisi rahaallikaid nagu nafta- ja gaasieksport. „Euroopa Liit kärbib aasta lõpuks oma fossiilsete kütuste importi Venemaalt kahe kolmandiku ulatuses. Tegin ettepaneku näiteks paigutada Venemaale tasutavad nafta- ja gaasimaksed osaliselt hoiule ja kasutada seda Ukraina ülesehitamiseks. Nii ehitaks Venemaa enda raha Ukraina üles,“ selgitas Kallas.
Sõjapõgenike abistamiseks on selgelt vaja üleeuroopalist lahendust ning pingutused põgenike võimalikult hea eluolu tagamiseks tuleb ühtlasemalt jagada ELi liikmete ja partnerite vahel, märkis Kallas. „Euroopa Komisjon sai ülesande pakkuda välja täiendavad võimalused, sest kõik mõistavad, et põgenike arv mitmetes riikides on kasvanud meie võimalustest kiiremini,“ lisas peaminister.
Euroopa Liidu strateegiline kompass suurendab Euroopa Liidu ja NATO koostööd
Lisaks kiitsid riigijuhid heaks Euroopa Liidu pikaajalise julgeoleku- ja kaitsestrateegia ehk strateegilise kompassi, mis sõnastab järgnevateks aastateks EL-i kaitse-eesmärgid ja -tegevused kriiside ohjamiseks ja nendele reageerimiseks.
„Eesti jaoks on oluline, et strateegia teadvustab selgelt Venemaa sõda Ukrainas ja laiemalt Venemaa ohtu kogu Euroopale. Samuti on välja toodud NATO ja Atlandi-ülese partnerluse keskne roll Euroopa julgeoleku tagamisel ning vajadus toetada ELi lähinaabrust. See kõik suunab järgmised viis kuni kümme aastat Euroopa Liidu edasisi tegevusi julgeoleku- ja kaitsevõime suurendamisel,” sõnas peaminister.
Strateegiline kompass näeb ette ka EL-i võimekuste kasvu vastamaks eri tüüpi ohtudele ja kriisidele, näiteks tsiviilkriisidele ja hübriidrünnakutele. „Samuti uuendame EL-i küberkaitsepoliitikat ja käivitame ühise küberüksuse. Oluline on, et EL-i loodavad võimekused toetavad koostööd NATO-ga ega muuda kriisiolukorras Euroopa julgeolekuarhitektuuri,“ märkis Kallas.
Euroopa Liit alustab energia ühishangetega
„Kõrgete energiahindadega võitlemiseks ei ole ühte lahendust, sest Euroopa Liidu liikmesriikide energiasõltuvus Venemaast ja kasutatavad energiaallikad on väga erinevad. Sekkumine turutoimimisse ei ole hea, sest väheneb investeerimiskindlus ning see pole pikaajaline lahendus,“ selgitas peaminister.
„Samas on meil võimalik kiirendada taastuvenergia projekte, mitmekesistada tarnepartnereid ning käituda energiat säästvamalt. Leidsime, et ühised pikaajalised lepingud ja hanked on hea viis soodsaima hinna saamiseks ning liigume koos Euroopa Komisjoniga sellega edasi,“ sõnas Kallas.
Euroopa riigi- ja valitsusjuhid vestlesid eile õhtul ka Ukraina president Volodõmõr Zelenskõiga. Euroopa Ülemkogul korrati üle ka kaks nädalat tagasi Versailles’ tippkohtumisel Ukrainale antud Euroopa Liiduga liitumise perspektiiv. „Euroopa Komisjonil tuleb vastavalt aluslepingutele Ukraina liitumistaotlusega võimalikult kiirelt edasi liikuda,“ märkis Kallas.
Eile õhtul osales kohtumisel ka Ameerika Ühendriikide president Joe Biden, kellega leiti, et sõda Euroopas on atlandiüleseid liitlasi üksteisele veelgi lähendanud ning koostöö Vene-vastaste sanktsioonide rakendamisel on olnud väga hea. Ühiselt nõustuti, et sanktsioonid juba töötavad, kuid nende laialdase mõju avaldumine vajab aega, selleks on vaja strateegilist kannatlikkust. Lisaks valmistati ette järgmisel nädalal toimuvat Euroopa Liidu ja Hiina tippkohtumist.
Eile valiti ka Euroopa Ülemkogu presidendiks tagasi Charles Michel, kelle ametiaeg kestab 2,5 aastat.
