Peaminister Kaja Kallas märkis, et kui elektrikriisis hakata kõigile tarbijatele toetust eraldama ehk niinimetatud raha külvama, saab lõpuks vähem aidata neid, kes tõesti abi vajavad.
“Energiakriis on kõiki tabanud väga raskelt ja olen absoluutselt nõus, et on väga raske ja inimestel on keeruline. Ma ei pisenda lühiajalisi lahendusi, kuid peame mõtlema ka pikaajalistele lahendustele,” ütles Kallas.
Ta tõstis esile, et valitsus on välja töötanud neli abimeedet, mille väärtus on kokku 240 miljonit.
Kallas ei nõustunud, et elektrihinna kompenseerimise meede on liigselt bürokraatlik, kuna elektri tarvimisega seonduv ongi väga mitmetahuline. “Meil pole andmebaasi, kus oleks kõikidest tarbimiskohtadest elektriandmed,” selgitas Kallas, märkides, et koostöös omavalitsustega on üritatud muuta toetuse taotlemise võimalikult lihtsaks.
“Meie soov on aidata võimalikult paljusid inimesi sihitult,” rõhutas ta. “Kui hakata kõigile “raha külvama” ja ka neile, kes seda tegelikult reaalselt ei vaja, siis saab riik lõpuks vähem toetada neid, kes seda tegelikult kõige rohkem vajavad.”
Kallas nimetas opositsiooni ettepanekuid populistlikeks
Kallas märkis kolmapäeval riigikogu infotunnis, et opositsiooni senised ettepanekud energiakriisi lahendamiseks on seni olnud suuresti populistlikud.
Kallase sõnul ei küsi riik inimestelt raha elektri eest, sest riik ei tooda elektrit. Kallas lisas, et alates 2016. aastast kuni 2021. aasta lõpuni tõi palju kirutud elektribörs Eestile keskmiselt 40 protsenti odavamad elektrihinnad, kui oli Kesk-Euroopas, kuid siis polnud kuulda, et keegi börsiga rahul ei oleks.
“Riik ei koori inimesi, Eestis on maksude osakaal elektri hinnast tunduvalt madalam kui naabritel,” märkis Kallas. Samas selgitas Kallas, et Eestis on praegu elektri osas tootmisvõimsusi vähem, kui riigil tervikuna vaja läheks.
Kui ajakirjanduses on mulje jäänud, et mitmetuhandesed elektriarved on jaanuaris valdavad, siis tegelikult see nii ei ole ja enamusel on arve suurus alla 50 euro, märkis Kallas.
Tema sõnul on nüüd riigi ülesanne väga kõrgele kerkinud hindade alla toomiseks võimalusi otsima, et tulevikus selliseid kriise paremini üle elada.
Kallase sõnul on valitsus valmis arutama kõiki väärt ideid, mida esitatakse energiakriisist väljatulekuks. “Kuid praegu opositsiooni poolt tulnud ettepanekud on olnud suuresti populistlikud ja teostamatud,” märkis Kallas.
Ta lisas, et valitsuse soov on aidata sihitult neid, kes on kõige suuremas hädas. “Ma loodan, et meil on ühine soov inimesi aidata,” rõhutas Kallas.
Mis puudutab väiteid, et Reformierakond ja Keskerakond ei suuda valitsuses ühte sammu käia, märkis Kallas, et seni on valitsusliit teinud ühiselt kiiresti neli toetusmeetme otsust.
Eesti Energia tegevus ei vastanud omaniku ootustele
Kallase sõnul oli üheks põhjuseks, miks elektrihind oli detsembris väga kõrge, see et Eesti Energia ei vastanud omaniku ehk riigi otusele ja ei hoidnud töös 1000-megavatist elektritootmisvõimsust.
Kallas rääkis riigikogu infotunnis, et alates 3. detsembrist omaniku 1000-megavatisele võimsuse tagamise ootusele ei ole vastatud.
“Ma olen küsinud nii energia eest vastutava ministri, Taavi Aasa käest kui ka rahandusministri käest, et mida me sellega teeme, et tegelikult omaniku ootusele ei ole vastatud, ja mida me peaksime tegema selleks, et omaniku ootus edaspidi saaks vastatud ja need tingimused täidetud, et meil need 1000 megavatti võimsust kindlasti olemas oleks,” lausus peaminister.
Kallas lisas, et neljapäeval on ees vastavasisuline arutelu ja ta ootab vastuseid sellele, et taolisi olukorda enam ei tekiks.
Elektribörsi Nord Pool Eesti hinnapiirkonnas kujunes kogu detsembri keskmiseks hinnaks 202,65 eurot, mida on ligi 4,5 korda enam kui aasta varem, mil kuu keskmine börsihind oli 45,49 eurot.
Samuti pärineb 2021. aasta 7. detsmbrist elektri börsihinna rekordeid, mil see küündis 469,03 euroni megavatt-tunni kohta. Nädala keskmiseks hinnaks kujunes toona 294,58 eurot.
Riigikogu infotunnis osalevad peaminister Kaja Kallas, tervise- ja tööminister Tanel Kiik ja välisminister Eva-Maria Liimets. Kallas vastab muu hulgas saadikute küsimustele energiakriisist ja elektrihinnast.
Samuti vastab ta küsimustele vaktsineerimata 34 politseiametniku ametist vabastamisest, kriisihaldusest ja julgeolekuolukorrast. Valitsusjuhile on veel esitatud küsimused Eesti toetusmeetmetest elektrihinnakriisis, süvariigist, õigusriigist ning surve avaldamisest perearstidele.
