„Me tegeleme inimeste aitamisega erinevate toetustega, et seda rasket talve üle elada. Me oleme kõik energiasõjas… ja me peame vaatama, mida me saame teha selleks, et ka energia kokkuhoius kaasa aidata. Kõik ei saa kokku hoida, aga paljud jällegi saavad. Kui need, kes saavad, seda teevad, siis on abiks see ka nendele, kes ei saa kokku hoida,“ rääkis peaminister Kaja Kallas Riigikogu infotunnis erinevatest energia kokkuhoiu võimalustest ja inimeste toetamisest.
Kallas tõi kokkuhoiu ning külmkappide väljalülitamise näitena Soome, kes on andnud soovitused, kuidas elektrit kokku hoida. „Soome ajakirjanduses üks poeomanik rääkis, et tema tegi oma poekülastajate hulgas küsitluse: kas teile on okei, kui ma tõmban välja külmkapid, mis hoiavad jooke külmas? Need karastusjoogid ei lähe pahaks, kui nad seisavad niisama. Selle tulemusena ta suudab kokku hoida aastas 8000 kilovatt-tundi. Inimesed ütlesid, et jah, me oleme nõus, et me ei tarbi talvel külmi jooke,“ tõi Kallas soomlasi eeskujuks, „ilmselt Soomes saab need joogid ka lihtsalt lumme panna,“ lisas ta.
Peaminister tõi ka välja, et sel hetkel, kui elektri hind ulatus Eestis 4000 euroni megavatt-tunni eest, siis paljud inimesed lülitasid ka meil külmkapid välja. Selle tulemusena, et elektri kokkuhoidu tehti ühe tunni jooksul nii massiliselt, hoiti kokku 100 megavatt-tundi. See tähendab, et tegelikult see hind oleks liikunud allapoole, kui oleks börsil olemas ka selline võimalus.
Ta selgitas, et Eesti on teinud ettepaneku: kui börsihind läheb järgmise päeva kella kolmeks lukku ning kõik teevad oma pakkumised, ja on selge, et sellest jääb puudu näiteks 2,4 megavatti, nagu juhtus 4000-eurose tunnihinna puhul, siis kõik saavad 15 minutiks teha uued pakkumised, et kui palju nad suudavad kokku hoida. Selle tulemusena olnuks selline võimalus, et hind oleks olnud 4000 euro asemel 1000 eurot megavatt-tunni kohta selle tunni jooksul.
Rääkides ettevõtete toetamisest kõrgete energiahindade puhul, tõi Kallas välja selle, et ettevõtted oleksid konkurentsivõimelised võrreldes ka teiste riikide ettevõtetega. „Loomulikult me peame tegema kõik selleks, et võimalikult vähe oleks pankrotte. Aga ma ei saa seda kindlasti öelda, et ühtegi pankrotti ei tule, sest rasked ajad on tulemas,“ hoiatas ta.
Peaminister märkis ära ka äsja Euroopa Komisjoni välja käidud seisukohti energia kokkuhoiust, millest üks tähendab, et iga riik saab ka kohustuse vähemalt 10–15% elektrit kokku hoida. „See võib tähendada teatud juhtudel ka seda, et meie suured energiamahukad ettevõtted, kus tegelikult võib-olla töötajaid ei olegi nii palju, on teatud juhtudel isegi mõistlikum, et need ettevõtted mõneks ajaks panevad ennast kinni selleks, et kõik teised saaksid odavamat elektrit,“ pakkus ta.
Ühe võimalusena pidas Kallas tõenäoliseks kehtestada ka ettevõtetele teatud ajaks universaalteenus. Neljapäeval valitsuses arutame seda ja loodetavasti jõuame otsustele, teatas Kallas.
