Peaminister Kaja Kallase sõnul ootab kriminaalkaristus neid, kes peaksid minema Eestist Venemaa eest Ukrainasse sõdima.
Kallase on meeleheitel Venemaa asunud vaba maailma hirmutama, muuhulgas ka tuumarelvaga, kuid sellele ei tohi alluda. “Kui Venemaa ei suuda saavutada edu lahinguväljal, siis nad ähvardavad tuumarelvadega, kuid oluline meie jaoks on see, et me ei tohi lasta sellel hirmutamisel mõjuda ja ennast halvata,” rõhutas Kallas neljapäeval valitsuse pressibriifil.
“Me ei tunnista kunagi neid Venemaa lavastatud libareferendume ega Ukraina alade annekteerimist. Tuumarelvaga hirmutamise eesmärk on aga panna maailm loobuma Ukraina toetamisest ja Venemaa vastastest sanktsioonidest,” rääkis Kallas.
Tema sõnul vaba maailm ei heitu ja jätkab Euroopa julgeoleku ning rahvusvahelise õiguse põhimõtete järgimist ja kaitsmist. “Jätkame ka koostööd laiemas Atlandi-üleses kogukonnas ning jätkame agressiooni kulude tõstmist. Seisame kindlalt Ukraina kõrval,” ütles Kallas.
Ta tõi esile, et ka NATO on tuumajõud, kuid erinevalt Venemaast ei ähvarda allians tuumarelvaga. “Ukrainlased on tõestanud, et tänu välisabile on sõda võidetav. Nad on kasutanud meie sõjalist abi väga oskuslikult ja sihikindlalt ja abi tuleb suurendada,” ütles Kallas.
Tema sõnul on Venemaa sammud tekitanud ärevust ka Eesti ühiskonnas, kuid jätkuvalt saab kinnitada, et praegu otsest sõjalist ohtu Eestile ei ole. “Kui Eestis peaks elama mõni Venemaa kodanik, kes kaalub Venemaa eest sõtta minekut, siis see on kriminaliseeritud ja on kuritegu. Ja meie seda ei andesta,” rõhutas Kallas.
Rikkujat ootab Kallase sõnul kuni viieaastane vangistus, elamisloa tühistamine ning naturalisatsiooni korras antud Eesti kodakondsus võidakse samuti ära võtta.
Läänemets: Eestis elavad venelased pole mobilisatsiooni sihtrühm
Siseminister Lauri Läänemetsa sõnul ei tohiks Eestis elavad Vene kodanikud olla Venemaal välja kuulutatud mobilisatsiooni sihtrühm, samas pole teada, kuidas Venemaa armeesse värbamisel täpselt käitub.
Läänemets soovitas, et kui keegi Eestis elavatest meestest peaks saama mobilisatsiooni kutse, siis tuleks sellest kohe teada anda häirekeskuse telefonil 1247, et ennetada õiguslikke tagajärgi Eestis. “Minu soovitus on mitte mobilisatsiooniga kaasa minna,” ütles Läänemets neljapäeval valitsuse pressibriifil.
Tema sõnul on selliseid Vene kodanikest mehi, kes vanuse järgi kuuluksid mobilisatsiooni alla, Eestis kokku 20 452. “Enamus neist ei tohiks siiski olla need, kes sellise kutse saavad, kuna nad on siin pikalt elanud ja pole tõenäoline, et nad oleksid kunagi käinud Venemaal aega teenimas,” ütles Läänemets.
Läänemetsa sõnul ei takista Eesti Vene kodanikke, kes tahavad Eestist minna Venemaa eest sõdima, kuid see on Eesti seaduste järgi kriminaalkorras karistatav.
Kui keegi soovib praeguses olukorras Vene kodakondsusest loobuma, siis Läänemetsa sõnul on varasemat praktikat arvestades põhjust arvata, et see võib Venemaal aega võtta pool aastat kuni kaks aasta või veelgi kauem. Ka võib Venemaa üldse keelduda sellise taotluse rahuldamisest.
Samas tõdes Läänemets, et pärast 24. veebruari, kui algas Ukraina ründamine, on Eesti kodakondsuse taotlemine Vene kodanike hulgas kaks ja pool korda kasvanud.
Pevkur: väljaspool Eesti piire pole aktiivsus kasvanud
Kaitseminister Hanno Pevkur märkis neljapäeval valitsuse pressibriifil, et pärast Venemaal mobilisatsiooni väljakuulutamist pole väljaspool Eesti piire mingisuguse aktiivsuse kasvu märgata.
“Olukord piirialal on rahulik, kuid me jätkame selle monitoorimist. Kuid praegu olulisi muudatusi pole. Küll aga hakkavad need tulema lähipäevadel, kuna meile teadaolevalt peaksid esimesed mobilisatsiooniga kutsutud jõudma sõjakomissariaatidesse 22. septembril ehk täna,” rääkis Pevkur.
Venemaa kuulutas kolmapäeval välja osalise mobilisatsiooni, mille eesmärk on viia Ukraina rindele täiendvalt ligi 300 000 sõdijat.
