„Meie gaasiga varustatus sellel talvel on tagatud ka ilma Soome uue LNG gaasiterminali kasutuselevõtuta. Kui majandus- ja kommunikatsiooniministeerium tuleb valitsusse ettepanekuga osaleda 30 miljoni euroga uues Soome gaasiterminalis, siis mina ei näe küll, mida see meie varustuskindlusele juurde annaks,“ väitis peaminister Kaja Kallas Riigikogu riigieelarve kontrolli erikomisjoni istungil, kus arutati Eesti gaasiga varustatust.
Kallas kinnitas, et tal on Soome peaministriga kokkulepe, et Eesti saab vajadusel osaleda sealse terminali optsioonis, kuid see ei taga meie eelistatust gaasiga varustamisel.
„Soome pool on kinnitanud, et ligipääs Eestile tagatakse hoolimata sellest, kas meil on osalus või mitte. Võimalus osaleda jääb meile alles, kuid praegu ei ole mõttekas seda teha. Meie gaasiga varustatus on olemas tänu ühendustele Läti gaasihoidlaga ja võimalusele saada gaasi Leedu Klaipeda LNG terminalist. Soomlastel seda võimalust ei ole. Peame oma naabrite muresid mõistma,“ märkis Kallas.
Kallas tõi ka esile, et kuigi Eesti saab oma gaasi haalamiskai valmis varem kui Soome ning varasem kokkulepe nägi ette, et ujuvterminal tuleb sinna, kus see esimesena valmib, siis rahaliselt on LNG terminal renditud ainult soomlaste raha eest ning Eestil ei ole mõistlik selles osas vaidlust alustada. „Soomlased saavad ilma meieta hakkama ning pole paslik meil ise peale käia. Ka on Soome gaasitarbimine kordades suurem kui Eestil ning selge, et Vene gaasi ärakukkumise tõttu vajavad nad uut terminali rohkem kui meie,“ tõdes ta.
Osaluseks vaja valituse otsust
Peaminister kinnitas ka, et Paldiskisse haalamiskai rajanud Alexela ettevõttele hüvitatakse tekkinud kulud kinnitatud dokumentide alusel. „Nad on suure investeeringu teinud. Erasektor kahjumiga kaubelda ei saa.“ Ta lisas, et kai puhul on tegemist olulise taristu osaga ning see võib tulevikus kindlustada, et Eestil on veelgi parem võimalus end gaasiga varustada, kui saavutame võimaluse iseseisvalt ujuvterminali vastu võtta.
Eleringi juhatuse esimees Taavi Veskimägi kinnitas samuti, et Eesti gaasiga varustatus selleks talveks on kindlustatud ka ilma selleta, et ujuvterminalist gaasi lisanduks. Ta selgitas, et Elering ei ole jätkanud kõnelusi saamaks osalust uues Soome LNG terminalis. „Kuna tuli otsus, et laev Eestisse ei tule ning see läheb otse Soome, siis läbirääkimisi osaluse üle enam ei jätkata. Kui valitsus soovib uuesti osaluse üle läbi rääkima hakata, siis tuleb anda Eleringile vastav suunis ning eraldada ka 30 miljonit eurot selleks,“ kinnitas Veskimägi.
Riigikogu otsus
Tema selgitusel ei ole riigil praegu otstarbekas minna eraomanikega gaasiturule konkureerima olukorras, kus gaasiga varustatus on tagatud. Lisaks pole see ka majanduslikult mõttekas. „Kui riik soovib teistsugust lähenemist Eleringilt, siis peab tulema valitsuselt vastav otsus,“ nentis Eleringi juht.
Erikomisjoni esimehe Tõnis Möldri sõnul andis riik kevadel Eleringile selge omaniku ootuse omandada 20-protsendiline osalus Soome renditavas LNG-laevas. “Soovime saada peaministrilt selgitusi, miks see ootus pole tänaseni realiseerunud. Ometigi on Soome pool väljendanud korduvalt ja avalikult soovi, et Eesti riigifirma osaluse ostaks,” ütles ta.
Mölder lisas, et komisjon võib vastava suunitluse valitsusele anda ka läbi Riigikogu otsuse, kui parlament hakkab seda küsimust arutama.
