Peaminister Kaja Kallas märkis neljapäeval valitsuse pressibriifil, et tänavu 9. mail pole mingit põhjust korraldada rongkäike, meeleavaldusi ja muid rahvakogunemisi, samuti saab Vladimir Putini sümboolika kasutamist tõlgendada üheselt toetusavaldusega Venemaa diktaatori kuritegelikule tegevusele.
Kallase sõnul on käimas Putini sõja 36. päev ning seetõttu on Eesti ülesanne jätkata Ukraina toetamisega kõikidel liinidel, vahendab BNS.
Kallase sõnul on paljudel küsimus, mis saab Putini sümboolika kasutamisest 9. mail, ning selles osas tunnevad muret nii need, kelle emakeel on eestikeel, kui ka vene- ja ukrainakeelsed inimesed. “Peamine mure on see, et 9. maid võidakse ära kasutada provokatsioonideks. Ja on ka ühine soov, et seda ei juhtuks,” ütles Kallas.
Tema sõnul on ÜRO kuulutanud 8. ja 9. mai mälestamise päevaks, samas peab igasugune mälestamine toimuma väärikalt ning kedagi solvamata. “Keegi ei keela mälestada oma esivanemaid või asetada mälestusmärgile lilli. See on alati lubatud ja lubatakse ka edaspidi. Kuid langenute mälestuspäeva ei tohi kasutada teiste rahvaste või inimeste vastase vaenu õhutamiseks,” ütles Kallas.
Maailm pole pärast 24. veebruari enam endine
Tema sõnul 24. veebruaril maailm muutus, kui Putini Venemaa tungis Ukrainale kallale, ning seetõttu on saanud ka igasugused sümbolid hoopis teise tähenduse. “Oluline on aru saada, et kui venekeelne elanikkond tähistab 9. mail sõja lõppu, siis eestikeelsetele elanikele tähendab see midagi muud,” ütles Kallas, märkides, et Eesti rahvale siis alles kannatused algasid.
Sümbolite kasutamine näitab Kallase sõnul suhtumist ja tekitab ka hirmu. Sealjuures on Putini režiimi sümbolite kasutamine ka toetusavaldus Putini kuritegelikele tegudele. “Seekord pole mingit põhjust tähistada 9. maid rongkäikude ja meeleavaldustega ja muude üritustega, kuna seda võib pidada provokatsiooniks,” ütles Kallas, lisades, et eraviisiliselt hauaplatsile lillede viimises pole midagi halba.
Kallas: Venemaa sooritab Ukrainas sõjakuritegusid
Kaja Kallase sõnul on Venemaa president Vladimir Putin sooritamas ridamisi sõjakuritegusid, tappes muuhulgas sihilikult tsiviilisikuid.
Kallas märkis, et asjaolu, et Ukrainas on praeguseks hukkunud rohkem tsiviilisikuid, kui rindel sõdijaid, näitab üheselt, et rünnakud nende vastu on korda pandud teadlikult. Lisaks on praeguseks Vene üksused hävitanud ligi 90 protsenti Mariupoli tsiviilhoonetest.
Nii on rahvusvaheline kriminaalkohus alustanud uurimist. “Eesti on pakkunud rahvusvahelisele kriminaalkohtule välja võimalikud eksperdid, kes võiksid tööle asuda uurimismeeskonnas,” ütles Kallas.
Justiitsminister Maris Lauri sõnul on erinevad riigid asunud koostööd tegema, et tuvastada Vene vägede sõjakuriteod Ukrainas. Lauri sõnul on rahvusvaheline koostöö väga oluline, kuna inimesed põgenevad Ukrainast erinevatesse riikidesse, viies endaga kaasa ka võimalikke tõendeid sõjakuritegude kohta.
“Kui aga eri riigid koostööd teevad, aidates sealjuures Ukraina uurimisasutusi, kes menetlevad kohapeal, siis on võimalik need tõendid kätte saada ja kurijategijad ka kohtu ette viia,” ütles Lauri, lisades, et sõjakuriteod on aegumatud.
Eestis on prokuratuur alusatanud uurimist ja konkreetseid menetlusi viib läbi kaitsepolitsei.
