Kaitseministeerium ja Kaitseliit lõpetasid sel nädalal veebruaris alanud kriisikoolituste sarja, mille eesmärk oli koostöös päästeametiga tugevdada kohalike omavalitsuste valmidust kriisi ja sõjaajal. Viimane koolituspäev toimus Lõuna regiooni kohalikele omavalitsustele.
„Kohalikel omavalitsustel on riigikaitses oluline roll. Nende ülesanne on kaitsta elanikkonda, korraldada igapäeva elu ja paljudki muud. Lisaks sellele on nad olulised koostööpartnerid meie kaitseväele ja Kaitseliidule, sest kes teaks kohalikke inimesi ja olusid paremini. Meie eesmärk on anda teavet sõjalise kaitsega kaasnevate tegevuste kohta, sealhulgas võimaliku mõju osas kohalikule eluolule, et aidata omavalitsustel paremini planeerida kriisideks valmistumist ja nad oskaksid riigikaitset toetada läbi teadlike tegevuste, kui selleks vajadus peaks tekkima,“ sõnas kaitseministeeriumi kaitsevalmiduse osakonna juhataja Gert Kaju.
Tartumaa Omavalitsuse Liidu juhatuse esimees ja Tartu valla vallavanem Jarno Laur pidas riigikaitse koolituspäeva väga vajalikuks teabevahetuseks omavalitsuste ja kaitseväe vahel. „Paraku on üldised olud sellised, et sõjaliseks kriisiks valmistumise teemad ei puuduta ainult kaitseväelasi, vaid ühiskonda laiemalt. Seetõttu on oluline, et omavalitsused teaksid, kuidas olla abiks kaitseväele nende ülesannete täitmisel ning oskaksid planeerida ka elanikkonnakaitse tegevusi. Nii kujundame ka üldist teadlikkust meie kogukondades“.
Kaitseministeeriumi korraldatud kohalike omavalitsuste teabepäeval oli keskseks teemaks kohalike omavalitsuste võimalikud tegevused sõjaliseks kriisiks valmistumisel.
Et paremini mõista sõjalise kriisi olemust, andis Lõuna maakaitseringkonna pealik kolonelleitnant Raul Kütt ülevaate võimalikust ohupildist, kriisi eskalatsioonist ja maakaitseüksuste tegevusest sõjalise ohu tõrjumise ettevalmistustest.
„Oluline on rõhutada, et sõjaliste ülesannete täitmisel ei tegutse kaitseväe üksused ega maakaitse isolatsioonis, vaid teeb seda koostöös naabrite, liitlaste, partnerametkondade ning kohalike omavalitsustega. Olulisemateks märksõnadeks on: kahepoolne informatsiooni vahetus, sõdiva taristu ladustamiskohad, hajutatud formeerimise jaoks vajaliku taristu pakkumine, üksuste ning juhtimispunktide toetusvõimalused majutuse ning toitlustusega ja ka reservväelaste formeerimisjärgseks laskeväljaõppeks vajalikud ajutised laskepaigad,“ ütles kolonelleitnant Raul Kütt.
Teema paremaks selgitamiseks olid igati abiks õppuselt „Ussisõnad“ saadud praktilised kogemused, aga ka Ukraina sõja õpikogemused. Kõiki teemasid kinnistati teabepäeva lõpus grupitöödega, kus kohalike omavalitsuste esindajad koostöös kaitseväe, Kaitseliidu ja päästeameti esindajatega said lahendada praktilisi küsimusi, mis võivad kerkida esile kõrgendatud kaitsevalmiduse rakendamisel.
„Maakaitse ei tegutse kunagi vaakumis ja peab oskama targalt ära kasutada kohalike omavalitsuste toetust. Harjutades seda kõike koos erinevatel õppustel, saame kinnitada selget sõnumit – üheskoos oleme tugevad,“ lisas Kütt.
Koolitus toimus neljas regioonis – 17. veebruaril Kirdes, 13. märtsil Läänes, 15. märtsil Põhjas ja 27. märtsil Lõunas.
