Kui meid ründab gripp, valutab hammas või jalg, siis saame minna arsti juurde, et abi saada. Kuhu aga tõtata siis, kui meie tervis (sh vereanalüüsid) on korras, aga muret teevad ikkagi väljalangevad juuksed? Uurides juuksejuuri ja juuksejuure rakke mikroskoobi abil, on võimalik välja selgitad
a juuste väljalangemist ja peanahaprobleeme põhjustavad tegurid, mida vereanalüüsid ei näita.
Normaalne juuksekadu päevas on 50–100 juuksekarva. Vaevalt, et keegi iga päev oma väljalangenud juuksekarvu üle loeb, aga kui juuksekarvad riietel, majapidamises ja autos hakkavad juba elukvaliteeti häirima, siis on tegu probleemiga. Hõrenev pealagi ja kõõmahelbed pintsakul ei ole ainult esteetiline probleem või ebamugavus, sest juuksed peegeldavad meie organismi tervislikku seisundit.
Tänapäeva elukeskkond, vitamiinide ja mineraalainete puudus, tugeva keemilise koostisega šampoonid ja vähene füüsiline aktiivsus soodustavad meestel juuste- ja peanaha probleemide avaldumist järjest nooremas eas. Esmased sümptomid meestel on hõrenevad, paljanevad meelekohad ja/või pealagi, sügelev, punetav peanahk.
Juuksejuure uuringud on näidanud, et juuste väljalangemine ja peanahaprobleemid on seotud enamasti mitme teguri koosmõjuga. Ei pea paika oletus, et kui meelekohad ja pealagi juustest hõredamaks muutuvad, on see ainult meestüüpi, geneetiline juuste väljalangemine ja midagi juuste olukorra parendamiseks ette võtta ei saa. Uuringud on tõestanud, et sarnast juuste väljalangemist põhjustavad ka vajalike vitamiinide ja mineraalainete puudus organismis, teised hormonaalsed häired, Demodex Folliculorum (vagellest), haigused, stress, halb vereringlus peanahas, omega-rasvhapete ja vee puudus jne. Millised tegurid juuste väljalangemist põhjustavad, on võimalik välja selgitada juuksejuureuuringu ja vereanalüüsidega.
Meestüüpi juuste väljalangemine (DHT), ravivõimalused
Teatud tüüpi juuste väljalangemisest saab rääkida rohkem meeste kui naiste puhul. Tegemist on nn päriliku ehk meestüüpi juuksekaoga, mida saab kindlaks teha näiteks juuksejuureuuringuga. Tegemist on testosteroonist tingitud muutustega organismis, kus nimetatud hormoon muutub dihüdrotestosterooniks (DHT) ja selle kõrgem tase pärsib peanahas juukse folliikli arengut, takistades juuksejuurtel toitainete kättesaamist. Nii jäävad DHT-st mõjutatud juuksed nõrgemaks ja nende eluiga lüheneb. Tulemuseks on hõrenev, kiilanev pealagi ja paljanevad meelekohad.
Kuigi me ei saa muuta geneetikat inimese organismis, on paljudel juhtudel võimalik peatada juuste väljalangemine. DHT puhul on välja töötatud mitmeid erinevaid ravimeid ja vedelikke. Võimalikke kõrvalmõjusid põhjustavate tugevate medikamentide kõrval (näiteks Propecia) on nüüd saadaval ka looduslikke ravivahendeid ja ravi toetavaid šampoone, mis sisaldavad bioaktiivseid looduslikke aineid ja vitamiine, millel puuduvad kõrvalmõjud (Revivogen). Sellised tooted on müügis Juuste Akadeemias.
Arvestades, et ravi on alati kompleksne, siis ei tohi unustada tasakaalustatud toitumist, mis sisaldab vajalikul määral vitamiine ja mineraalaineid ning oma keha kui tervikuga tegelemist (sh tervislikud eluviisid, korras soolestiku mikrofloora, peanaha mikrovereringe aktiveerimine, jne).
Alopecia areata, ravivõimalused
Üks juuste väljalangemise liik, alopecia areata ehk laiguline juuksekadu, võib tabada inimest täiesti ootamatult ja esmapilgul uskumatul moel – pähe tekivad juusteta laigud, mis võivad aja jooksul muuta oma suurust. Juusteta laike võib lühema või pikema aja jooksul juurde tekkida. Võib kujuneda ka olukord, kus algul tekivad juusteta laigud, kuid hiljem langevad välja kõik juuksed.
Laigulise juuksekao põhjuste kohta võib väita, et valdavat osa selle probleemi all kannatavaid inimesi
läbivad sarnased jooned. Ühised omadused on järgmised:
• tervis on hea, vereanalüüsid korras;
• juusteta laigud tekivad ootamatult, enamasti pärast tugevat stressi, üleelamist;
• juuksejuurtes võib esineda rohkelt kaltsiumi akumuleerumist ehk kogunemist (on see selgub juuksejuuri mikroskoobi abil uurides);
• laiguline juuksekadu esineb sageli intelligentsetel ja tundlikel inimestel, kes on oma loomult vastutustundlikud, kohusetundlikud, püüdlikud. Nad hoiavad oma tundeid ja läbielamisi pigem enda sees, kui näitavad neid välja.
Oluline on siinkohal see, et kõigepealt tuleb teha põhjalikud analüüsid perearsti juures. Kui need on korras, siis tasub edasi uurida juuksejuuri. Alopecia on sageli tingitud peanahas tekkiva krampidele sarnasele kokkutõmbele, mis tähendab, et juuksejuure ümber olev sidekude pigistab peanahas juuksekarva katki või kahjustab juuksekarva nii tugevalt, et juus murdub hiljem, näiteks juustepesu käigus. Sageli kaasneb inimesel ka peanaha valulikkus või pinges tunne.
Alopecia puhul on positiivne see, et juuksejuured jäävad enamasti terveks, tänu millele on võimalik juuksed tagasi saada. Siinkohal on abiks protseduurid: laserravi, Bemeri bio-füüsikaline magnetravi, turbaravi.
Vagellest (Demodex Folliculorum), ravivõimalused
Juuste ja peanaha probleeme võivad põhjustada juuksepesades elavad parasiidid, vagellestad (Demodex Folliculorum), mis ei kuulu normaalse peanaha mikrofloora hulka. Soome Helsingin Yliopisto poolt tehtud uurimus tõendas vagellestade kahjuliku mõju juustele ja peanahale, kuna nad põhjustavad peanaha sügelust, põletikku, rasu kristalliseerumist ja juuste väljalangemist. Vagellesti on võimalik tuvastada mikroskoobi abil juuksejuuri analüüsides, kuna nende elupaik asub juuksejuure pesades.
Vagellestade olemasolu näitab, et inimese immuunsus on nõrk. Immuunsust aitavad tõsta tasakaalustatud, mitmekülgne toitumine, sportlik eluviis, D3-vitamiin pimedal, päikesevaesel ajal, korras soolestiku mikrofloora, piisav aeg puhkamiseks.
Kõõm, sügelus, punetus ja teised peanahaprobleemid
Kõõm, sügelev peanahk on tuttav probleem paljudele inimestele. Liigse hulga surnud naharakkude irdumine põhjustab peanaha sügelemist ja valget või hallikat ketendust peanahal. Ketendus ei ole nakkav, kuid võib olla üpris püsiva iseloomuga, põhjustades ebameeldivat enesetunnet.
Kõõma tekkepõhjuseid on mitmeid, mistõttu on vaja välja selgitada, mis täpselt kõõma, peanaha probleeme põhjustab. Toome siinkohal välja mõned näited: kahjustunud peanaha mikrofloora, halva kvaliteediga šampoonid, Demodex Folliculorum (vagellest), pärmseen Malassezia furfur, liiga harv juuste pesemine või liiga sage juuste pesemine, stress, omega-rasvhapete ja vee puudus organismis, jne. Eelnimetatud tegurite olemasolu ning mõju juustele ja peanahale on võimalik tuvastada peanaha uuringus. Pakume ka loodustooteid ja šampoone, mida peanaha probleemide korral kasutada.
Terved ja tugevad juuksed east olenemata
Kuna juuksekarv vahetub inimesel iga 2–6 aasta järgi (see protsess toimub sünnist surmani), siis peaks meil ka vanemas eas olema sama kogus juukseid, mis näiteks puberteedieas. Kui juuste kogus on ajapikku vähenenud, siis tasub lasta uurida, millised on need tegurid, mis juuste kasvule halvasti mõjutavad. Kui kahjulikud tegurid avastada, nendega tegeleda, siis on võimalik ka juuste olukorda ajapikku parendada.
Tekst ja pildid: Juuste Akadeemia OÜ
