Täna koguneti Tallinna Vana juudi kalmistul, et tähistada ehitustööde esimese etapi lõpetamist ning vaadata üheskoos üle teise ehitusetapi raames kavandatavad tööd.
Kesklinna vanema Monika Haukanõmme sõnul on muutused võrreldes aastataguse ajaga silmnähtavad ning vahepeal täiesti unustusse ja nukrasse seisukorda jäänud kalmistuala on juba osaliselt saanud värske ilme. „Esimese etapi käigus ehitati välja esinduslik Herne tn poolne väljak koos väravaportaaliga, taastati paekivist müürid, rajati haljastust, paigaldati välimööbel ja valgustus. Nüüd seisab ees veel teine etapp, mille fookuses on kalmistu tagumine osa, n-ö matusteala ning eesmärk on jõuda töödega lõpuni järgmise aastanumbri sees. Vana juudi kalmistu I etapi tulemuse võtsid nii kohalikud elanikud kui ka juudi kogukond suure rõõmuga vastu – töö on tehtud südamega,“ ütles Haukanõmm. „Hoolimata ehitustööde jätkumisest, avatakse tänaseks renoveeritud puhkeala kõigile huvilistele ning seejuures on tagatud vana kalmistuala väärikus ja külastajatele ohutus.
Teises etapis väljaehitatavale matustealale on kavandatud lilleniit, ühtlasi taastatakse suure ja väikese kabeli vundamendid ja trepid ning rajatakse platsiga külgnevad kõnniteed.
Eesti Juudi Kogukonna nõukogu liige Aleksandr Zdankevitši sõnul on esimene etapp edukalt lõppenud ja juba täna tekib Vana juudi kalmistu territooriumil eriline tervikliku linnaruumi tunne, kus on koht minevikule, olevikule ja mis kõige tähtsam – tulevikule. „Esimese etapi raames on jäädvustatud koha ajalugu – taastatud kalmistu väravad, mis ajalooliselt olid ehitatud uusromaani stiilis tuntud Tallinna arhitekti Nikolai Thamm vanema kavandi järgi ja paigaldatud infotahvlid, millelt võib lugeda Tallinna vanima juudi kalmistu tekkimisest, selle kasutuse ajajärgust, sulgemisest ja likvideerimisest. Kavas on tähistada Shaje Levinovitši mausoleumi vundament. Levinovitš oli 19. sajandi lõpu – 20. sajandi alguses juudi kogukonna üks juhtfiguure, Maakri tänava sünagoogi ehituse algataja. Väärib märkimist, et kohaliku juugendiarhitekti Jacques Rosenbaumi projekteeritud ja 1910. aastal valminud Levinovitši mausoleum ei olnud mitte ainult haruldane näide uusmauri stiilist Tallinnas, vaid ka esimene hoone Eestis, millel oli betoonkuppel,“ ütles Zdankevitš.
Kavandatavad tööd põhinevad maastikuarhitektuursel põhiprojektil, mille koostamisel lähtuti kalmistu maa-alal tehtud arheoloogilistest uuringutest ning juudi kogukonnalt ja kohalikelt elanikelt laekunud arvamustest. Projekti autor on Toomas Põld Loovmaastik OÜst.
Juudi kalmistu rajati arvatavalt 18. sajandi lõpus. Aastatel 1870–1880 ümbritseti ala paekivimüüriga, ehitati väravad, valvurimajake ja kabel, hiljem ka matusekabel. 1920-ndatel lõpetati kalmistule uute hauaplatside väljaandmine, kui avati uus juudi kalmistu Rahumäel. Vana kalmistu hävitati 1960. aastatel ja selle kohale rajati 1967. aastal autobaasi tehniline kompleks. Aastakümneid asusid seal remonditöökojad, tühjaks jäänud hooned lammutati 2012 suvel.
Lisateave: Kesklinna vanem Monika Haukanõmm, tel. 5696 6326
