01.11.2024 hakkab kehtima Eestis tervishoiuteenuseosutaja kohustuslik vastutuskindlustus ehk patsiendikindlustus. 1. detsembrini kestva üleminekuperioodi jooksul tuleb raviasutustel sõlmida vastutuskindlustuse lepingud. Patsiendi jaoks annab uus süsteem õiguse nõuda kindlustusest hüvitist, kui raviprotsessis on peale seaduse jõustumist toimunud eksimuse tõttu tekkinud reaalne välditav tervisekahju. 1. novembrist jõustuvad ka muudatused patsiendiohutuse reeglites ja käivitub keskne patsiendiohutuse andmekogu, millesse raviasutuste töötajad saavad hakata sisestama patsiendiohutusjuhtumeid.
“Uues süsteemis saame rääkida patsiendikesksusest mitte ainult sõnades, vaid ka tegudes,” rõhutas Sotsiaalministeeriumi tervishoiuvõrgu ekspert Heli Paluste ning lisas: “Tervishoiuteenuse osutaja kohustuslik vastutuskindlustus ja sellega koos jõustuv patsiendiohutuse süsteem aitavad tõsta patsienti meditsiini keskmesse ning vähendada ka välditavate kahjujuhtumite arvu.“
Heli Paluste selgitas, et tervishoid on kõrge riskitasemega valdkond ja ka hästi korraldatud tervishoiusüsteemis esineb eksimusi ehk patsiendiohutusjuhtumeid. „Patsiendiohutus tähendab sihipärast tööd selle nimel, et vähendada välditava tervisekahju riski. See hõlmab juhtumite dokumenteerimist, teabe edastamist andmekogusse ning saadud teabe põhjal analüüsi, ennetamist ja neist õppimist. See on lahutamatu osa tervishoiu kvaliteedisüsteemist.”
Käivitamise perioodil saavad kõik tervishoiutöötajad juhtumite sisestamiseks kasutada andmekogu iseteenindusportaali https://pohak.tehik.ee/ (POHAK on lühend patsiendiohutuse andmekogust). Mitmetel haiglatel on juba praegu patsiendiohutusjuhtumite dokumenteerimiseks oma infosüsteemid, mida saab tsentraalse andmekoguga edaspidi liidestada lihtsamaks andmete edastamiseks. Iseteenindusportaal jääb kasutamiseks neile, kes oma infosüsteemiga liidestumist ei soovi.
Patsiendikindlustus kui süüdimõistmist mitte eeldav kohtuväline hüvitamise süsteem patsiendile ja uued patsiendiohutuse reeglid toetavad kultuuri muutust mittesüüdistavaks ja mittekaristavaks seoses tahtmatute eksimustega tervishoius. Sellega luuakse tingimused, kus töötajad julgevad patsiendiohutusjuhtumitest teavet jagada, neid analüüsida ja ennetamiseks teha ettepanekuid.
Maailma Terviseorganisatsiooni andmetel saab hinnanguliselt iga kümnes hospitaliseeritud patsient haiglas välditavat kahju ning investeeringud patsiendiohutusse on kulutõhusad. OECD 2017. aastal valminud analüüsi „The economics of patient safety“ andmetel moodustavad kõige suurema osa sellest välditavast kahjust ja seonduvast lisakulust haiglanakkused. Sageduselt järgnevad venoosne trombemboolia, lamatised, ravimitega seotud eksimused ja vale või hilinenud diagnoos.
Heli Paluste toonitas, et süsteemi juurutamine võimaldab pikas perspektiivis tervishoiu kulusid vähendada, sest kulutused välditavale kahjule alanevad. Ka kindlustusmaksete suurus on edaspidi seotud juba reaalsete hüvitatud välditava tervisekahju juhtumite arvuga, millel on oma positiivne mõju kahju vähendamisele.
Patsiendi vaatest, kui tervishoiuteenuse osutamise käigus tekib välditav reaalne kahju, saab ta pöörduda raviasutusele vastutuskindlustust pakkuva kindlustusandja poole hüvitise nõudega. Raviasutuse kindlustusandja kontaktandmed peavad olema patsiendile kergesti kättesaadavad nii teenuseosutamise kohas kui ka näiteks veebilehel. Nõude esitamiseks on aega 4 nädalat alates kindlustusjuhtumist teadasaamisest, kuid see võib mõjuvatel põhjustel ka pikeneda.
Kindlustusandja hindab 180 päeva jooksul, kas juhtum kuulub hüvitamisele. Kindlustusandja võib vajadusel küsida raviasutuselt selgitusi juhtumi kohta ja see tuleb esitada 30 päeva jooksul. Kindlustusandja peab seejärel mõistliku aja jooksul hüvitamisele kuuluva kahju suuruse kindlaks tegema ja hüvitama. Kindlustussumma ehk maksimaalne hüvitatav kahjusumma on kahju kannatanud patsiendi kohta kuni 100 000 eurot, juhtumi kohta kuni 300 000 eurot ning kogu üheaastase kindlustusperioodi kohta kuni 3 miljonit eurot. Hüvitatav on ka tervisekahjuga kaasnev mittevaraline kahju kuni 30 000 eurot.
Tervisekahjustuse ja kehavigastuse raskusastmed on kirjeldatud üksikasjalikult vastavas määruses. Kui patsient pole kindlustusandja hüvitamise otsusega rahul, jääb talle võimalus pöörduda Tervisameti juures tegutsemist alustava lepituskomisjoni poole.
Kuni 1. detsembrini kehtib uuele süsteemile üleminekuperiood. Kui enne seaduse jõustumist 1. novembril 2024 või küll peale seda, aga enne tervishoiuasutuse vastutuskindlustuslepingu sõlmimist juhtus raviprotsessis eksimus, mille tõttu patsient sai välditavat kahju, tuleb kaebus või kahju hüvitamise nõue lahendada senise korralduse kohaselt ehk otse raviasutusega või kohtu kaudu.
“Siinkohal on oluline rõhutada, et patsiendiohujuhtumite andmekogusse kandmiseks üleminekuperioodi ei ole—see hakkab toimima juba 1. novembrist,” ütles Heli Paluste ja avaldas lootust, et uus kohustuslik vastuskindlustus koos patsiendiohutuse süsteemiga viib Eesti tervishoiu vähehaaval uuele tasemele.
Eestis puudus seni kõikehõlmav riiklik patsiendiohutusjuhtumite riiklik statistika ning ainus ametlik allikas on olnud tervishoiuteenuse kvaliteedi ekspertkomisjoni statistika. Alates 2008. aastast, mil tervishoiuteenuse kvaliteedi ekspertkomisjon tööd alustas, on seal eelmise aasta lõpu seisuga kokku menetletud 2337 kaebust. Vajakajäämisi on tuvastatud 563 korral ehk ligi veerandil juhtudel.
