Jõulukinkide eelarve: neljandik eestimaalasi plaanib kulutusi vähendada

SEB iga-aastasest jõulueelsest tarbijauuringust selgus, et 56% Eesti elanikest plaanib jõulukinkidele kulutada kuni 250 eurot. Samas soovib neljandik eestimaalastest tänavu oma kulutusi jõulukinkidele vähendada ning üha enam jahitakse sooduspakkumisi.

Märkimisväärne osa Eesti elanikest on praeguse majandusliku ebakindluse tõttu jõulukulutuste osas ettevaatlikum. Kuigi enamik plaanib jõule tähistada sarnaselt eelmisele aastale, soovib veerand küsitlusele vastanutest siiski oma kulutusi kinkidele vähendada. „See võib paljude perede jaoks tähendada soodsamate ning isikupärasemate kingituste tegemist või põhjalikumat eelarve planeerimist. Ehkki on ka neid, kes kavatsevad eelarvet suurendada, on näha, et inimesed püüavad leida tasakaalu rahaga seotud otsuste ja jõulude tähistamise vahel,” ütles SEB eraklientide segmendi projektijuht Victoria Tkatš.

Ligi viiendik plaanib kulutada jõulukingitustele märkimisväärse summa

Samal ajal kui 56% Eesti elanikest planeerib kulutada kingitustele kokku kuni 250 eurot, siis ligi viiendik ehk 18% on valmis kulutama jõulukinkidele veelgi rohkem. „See näitab, et jõulude ajal kinkide tegemist väärtustavad inimesed isegi siis, kui see tähendab tavapärasest suuremaid kulutusi,“ märkis Tkatš. Suuremate kulutuste tegemise kavatsused on seejuures kasvanud – kui eelmisel aastal plaanis 12% eestimaalastest kulutada kinkidele üle 250 euro, siis tänavu on nende osakaal 22%.

Balti riikide võrdluses on Eesti elanikud agaramad kinkijad, sest neid, kes kulutavad kinkidele üle 250 euro, on Lätis vaid 11% ning Leedus 17%. „On selge, et majanduslikud tegurid mõjutavad jõulupidustusi, kuid uuring näitab, et inimesed ei ole valmis loobuma jõulude tähistamisest ja otsivad emotsionaalseid elamusi, mida kingituste tegemine pakub,“ kommenteeris SEB eraklientide segmendi projektijuht.

Spontaansus kingituste tegemisel suureneb vanusega

„Nooremad inimesed suudavad kiirelt reageerida erinevatele pakkumistele ning leida ka paremaid hindu, vanemad on pakkumistest tihti vähem mõjutatud või neil on pakkumistele kehvem ligipääs,“ selgitas Tkatš, kes SEB kinnitab uuringu põhjal, et tarbijakäitumine erineb sõltuvalt vanusest. „Kolmandik püüab kingiostud teha suuremate sooduspakkumiste ajal, kusjuures pakkumiste jälgijaid on rohkem kui eelneval aastal. Enamik lubas jätta kingiostud siiski kahele viimasele jõulueelsele nädalale,“ lisas ta.

Märkimisväärne hulk on ka spontaanseid kingiostjaid. Nii Eesti, Läti kui Leedu elanike seas ostetakse kingitusi ka ilma põhjaliku planeerimiseta. Spontaanseid kingiostjaid on Eestis 33%, nende seas enim pensionäre.

Terve aasta jooksul püüab jõulukingitustele mõelda ning sobivusel ära osta ligi viiendik (19%). Sellist trendi on enim märgata madala palgaga inimeste seas, kelle sissetulekust moodustavad jõulueelsed ostud selgelt suurema osa. „Jõulukinkide soetamine terve aasta jooksul tagab mõtestatud kingitused ja meelerahu ning aitab vältida viimase hetke impulsiivsete ja ülehinnatud ostude tegemist. Teadlikum eelarve planeerimine on kasulik ka rahakotile,“ lisas Tkatš.

SEB jõulueelse ostukäitumise uuring viidi läbi koostöös uuringufirmaga Norstat 2024. aasta hilissügisel. Uuringus osales 1000 Eestis, 1003 Lätis ja 1000 Leedus elavat inimest vanuses 18-74 aastat.

Allikas SEB