Reede hilisõhtul sai häirekeskus äreva teate lapsevanemalt, kus murelik ema palus kaasabi ühelt noorte koosviibimiselt kadunud teismelise leidmisel. Kuniks patrull sündmuskohale kiirustas, saabus info, et alaealine oli eelnevalt tarbinud alkoholi.
Tegemist oli tema jaoks võõra piirkonnaga ning läheduses asub veekogu. Hirm ja õudustunne, mis sel hetkel vanemaid haarab on kirjeldamatu. Nad valivad korduvalt lapse numbrit, kuid telefon ei vasta. Samal ajal kui politsei vilkurite sähvides appi tõttab, on tegevused alanud ka sündmuskohas. Kadunud sõpra on asunud otsima kogu peol viibinud seltskond, kuid kellelgi pole vähimatki aimu, millal sõber täpsemalt õue läks või kuhu ta üldse võiks võõras kohas minna. Samal hetkel alustab politsei juhtimiskeskus nooruki telefoni positsioneerimisega ning peopaika jõuavad lapsevanemad. 45 minutit peale ema kõne häirekeskusele leitakse nooruk kraavist. Ta hingab, kuid on teadvuseta ega reageeri äratamisele. Kiirabi toimetab ta haiglasse…
Täna saame me rääkida kui ühest õnneliku lõpuga õpetlikust loost. Hetk tagasi lõpetas noorsoopolitsenik telefonikõne nooruki emaga. Lapsega on kõik hästi. Ta on küll juhtunust kohkunud, kuid igati tervise juures. Terve nädalavahetuse on nad kodus arutlenud, millised oleks võinud olla tagajärjed kui tema kadumist seltskonnast ei oleks avastatud. Me kõik oleme kuulnud nendest lugudest, kus jäädaksegi kadunuks või hädasolija leitakse liiga hilja. Nii ema kui ka noorsoopolitseiniku keel katkeb selles mõtiskluses korduvalt.
Selle loo üksikasjad ei omagi niivõrd palju tähtsust kui see, mida me kõik võiksime sellest õppida. Lapsevanem palus politseil anda edasi järgmise sõnumi: “See oli kohutav läbielamine, kuid õnneks on tänaseks meiega kõik hästi. Head vanemad! Tehke lastega kindlasti kokkulepped ja julgustage neid olema ausad. Ka meil oli kokkulepe, kus peol viibija peab endast iga tunni aja tagant märku andma. Usaldasin teda niipalju ja arvasin, et ta alkoholi ei tarbi, sest varasemalt ta ei ole seda teinud. Õnneks märgati tema kadumine kiiresti ja leiti kontaktid, kuidas lähedastega ühendust saada. Seega kindlasti veenduge, kus, kellega ja millega laps aega veedab. Head noored! Ükskõik, millisesse olukorda te satute ja kui hull see tundub, palun ärge kartke abi kutsuda. Hoidke end ja oma kaaslasi!“
Allikas: Viljandi politseijaoskond
