Selle idee inspiratsiooniks on Suurbritannia Kliimaseaduse (Climate Change Act) alusel loodud kliimamuutuste komisjon, mis seirab valitsuse plaanide adekvaatsust ning nende rakendamise edukust. Sellisest nõukogust võiks saada erapooletu organ, kes ei luba valitsustel deklareerida kauneid eesmärke, mis tegevuste ja piisava rahaga kaetud ei ole.
Konkreetsete valdkondlike eesmärkide ja nende seire vajadus on seda olulisem, et transpordi, metsanduse, põllumajanduse ja hoonete valdkondades peab eesmärkide saavutamata jätmisel riik meie kõigi raha eest ostma kvooti neilt, kes eesmärke ületavad.
Hea näide on metsanduse valdkond. Aastaks 2030 peab maakasutuse sektor siduma 2,5 miljonit tonni kasvuhoonegaase, ent liigintensiivse raie tulemusena on metsamaa muutunud hoopis netoheitjaks. Kui me jätkame samal viisil, peab riik ostma teistelt riikidelt veel teadmata hinnaga, aga kindlasti väga kallist nn LULUCF kvooti. Suurusjärguna räägime sadadest miljonitest. Kui me raiemahtu ei piira, satume olukorda, kus kasumi võtsid kümnendi jooksul välja metsa- ja puiduettevõtted, aga kvoodikulu maksame riigieelarvest. See on üks oluline põhjus lisaks ökoloogilisele, miks sotsiaaldemokraadid peavad vajalikuks aastase raiemahu vähendamist kolmandiku võrra 8 miljonile tihumeetrile.
Rõhutan, et selles olukorras ei saa süüdistada ettevõtjaid – nemad teevad head tööd ning teenivad seaduslikult head raha riigi loodud reeglite alusel. Nagu ka põlevkivitööstus. Probleem on selles, et riigi kehtestatud reeglid ei peegelda kliimakriisist tulenevat uut poliitilist reaalsust.
Kokkuvõttes, eesseisvad muutused kliimakriisi leevenduseks puudutavad kõiki eluvaldkondi, mis tekitab nii ettevõtetes kui inimestes mõistetavalt ärevust. Sellest tulenevalt on meil viimane aeg luua konkreetsed, tõenduspõhised ja ühiskonnas läbi arutatud plaanid, mille järgi tegutseda, ning kirjutada vastavad nõuded seadusesse. Läbimõeldud ja süsteemne tegevus kliimaeesmärkide täitmiseks annab ühiskonnale vajaliku selguse ning selle kaudu ka suurema toetuse vajalikele muutustele. Kliimaseadus peaks olema selle süsteemi vundament.
Jevgeni Ossinovski: udujutt, et põlevkivitööstus saab samamoodi jätkata, tuleb lõpetada