Eesti tarbijahinnad on aastaga tõusnud ligi 19%, mis on aastakümnete suurim hinnatõus. Kõige suurema osa tõusust moodustasid eluasemega seotud hinnad. Seetõttu võib majanduslik raskus vaesuse piiril elavad inimesed sootuks kodutuks jätta ning Tallinna 700-le koduta inimesele lisa tuua.
Eestis on alla elatusmiinimumi teenivaid, ehk absoluutses vaesuses elavaid inimesi 2,2% ning 2020. aasta seisuga elas suhtelises vaesuses 20,6% rahvastikust. Üleöö mitmekordistunud energiaarved segunenult järsu toiduhinnatõusuga on vaesuses elavate inimeste riski kodust ilma jääda suurendanud. Selliste inimeste arv Tallinnas on kasvutrendis ja nende järgmine samm on sotsiaalkorterid, mille järjekord on aga juba tuhandetes. Sinna tahavad ka koduta jäänud inimesed, kes on valmis taas iseseiva eluga alustama.
“Sotsiaal-ja munitsipaalkorterite järjekorrad on väga pikad ja tahtjaid on palju,” selgitas Tallinna Sotsiaaltöö Keskuse Sõpruse üksuse sotsiaaltöötaja Eda Vesik. “Inimesed on üürikorteritest ilma jäänud, sest ei jõudnud enam energiahindade tõusu tõttu nende eest maksta. Palju on järjekorras näiteks üksikvanemaid.”
Iseseivasse ellu tagasi aitavas sotsiaalmajutuses Sõpruse puiesteel, peavad elanikud oma kommunaalkulud ja toidu ise maksma. Sotsiaalmaja elanikud ise on hinnatõusu suhtes väga erinevalt meelestatud.
“Hinnatõus mõjutab tugevasti, elektrihinnad eriti,” lausus Kristiine sotsiaalmaja elanik Ilmar Lillepruun. “Siiani saan veel hakkama.”
“Mind ei mõjuta hinnatõus, inimene peab oma võimete kohaselt elama ja vaatama kui palju ta vett kulutab ja elektrit tarbib,” lisas aga teine sotsiaalmaja elanik Gunnar Kont.
Tänavakodutuse probleem on Tallinnas peaaegu lahendatud ja neid, kes abist keelduvad on umbes 30 inimest, ligi 600 koduta inimest elab aga linna teenustel. Neil on hinnatõusu vaates hetkel isegi kindlam seljatagune, kui iseseisvalt elavatel inimestel.
“Need kliendid, kes vajavad sotsiaalteenust nendel on väga hea olukord, sest hinnatõus on neile teisejärguline, nad on kaitstud ja hooldatud ning saavad selle teenuse raames mõisliku tasu eest kõik, mis on inimväärseks eluks vaja,” ütles Tallinna Sotsiaaltöö Keskuse direktor Kersti Põldemaa.
Igal aastal aidatakse uuesti iseseisvale elule umbes 10% hoolekande asutuses elavaid inimesi.
