Maksu- ja tolliametile tasuti 2023. aasta jaanuaris 1,04 miljardit eurot ehk aasta varasemast 10,9 protsenti enam makse. Eelarve täitus esimesel kuul 8 protsendiliselt, laekumist vedas erasektori tulumaks jaotatud kasumilt. Ettevõtete möödunud aasta kasumite kasv ulatus Statistikaameti andmetel 33 protsendini, mis toetab käesoleva aasta tulumaksu laekumist. Palgafondi kasv kiirenes, kuid osades tegevusalades on töökohtade arv languses. Majanduse jahenemine avaldub üha enam tarbimismaksude tasumises.
Käibemaksu tasumine suurenes jaanuaris eelmise aasta lõpu tempos
Käibemaksu tasumine suurenes jaanuaris viimastele kuudele sarnases tempos (6,4 protsenti), ehkki hinnatõus oli jaanuaris endiselt kiire (THI 18,6%), püsides eelmise aasta keskmise lähedal. Seega viitab ühekohaline käibemaksutulu suurenemine reaalse tarbimise langusele ehk püsivhindades ostetakse kaupu ja teenuseid mullusest vähem. Näiteks jaekaubanduse puhul ulatuski langus aastases võrdluses 7 protsendini. Lisaks süvenes jaanuaris käibemaksu tasumise langus impordilt 40%-ni, mis tulenes eelkõige Venemaa ja Valgevene suunalise sanktsioneeritud kaupade sisseveo langusest. Valdavalt ei ole ettevõtetel sanktsioneeritud kaupadele leitud asendusturge teistest kolmandatest riikidest, mille alternatiiviks on kauba ühendusesisene hankimine. Veel võib jaanuari kohta välja tuua ettevõtete põhivara soetuse ehk investeeringute kasvu kiirenemise. Tuleviku vaates on see positiivne signaal, kuna investeeringud on lisandväärtuse kasvu võtmeks, mis aitavad suurendada ka tulevast käibemaksutulu.
Aasta algas aktsiisidel tasumiste vähenemisega, mis on tingitud diislikütuse ja maagaasi tarbimise vähenemisest
Aktsiiside tasumine vähenes jaanuaris eelmise aastaga võrreldes 6,6 protsenti. Kütuseaktsiisi tasumine vähenes 17,5 protsenti ning seda eelkõige diislikütuse ja maagaasi deklareerimise vähenemise tõttu. Maagaasi vähenemine algas küll juba eelmise aasta alguses kuid kiirenes teisel poolaastal, mistõttu käesoleva aasta alguses näeme me veel mahtude vähenemist. Diislikütuse koguste vähenemise tingis osalt detsembris suurenenud deklareerimine, mistõttu jaanuari vabasse ringlusesse lubatud mahud jäid madalamaks. Vähenemise taga ei seisa üksnes detsembri suurem kogus vaid ka transpordisektori üha ebakindlam majanduskolukord, mis pideva kindlustunde nõrgenemise ja nõudluse vähenemise tõttu halvenemas.
Palgafondi kasv kiirenes, kuid osades sektorites on töökohtade arv languses
Palgafondi kasv kiirenes jaanuaris 12,1 protsendile võrreldes eelmise aastaga (vt joonis 1). Kiirenes nii keskmise palga kasv kui töökohtade arvu kasv. Sektoritest vedas jaanuari palgafondi kasvu majutus ja toitlustus 24,7 protsendiga. Osades sektorites on töökohad languses võrreldes eelmise aastaga. Suurim langus on töötlevas tööstuses, kus on üle 2300 töökoha vähem, raskused on eelkõige puidutöötlemise ja mööblitootmise sektorites. Veonduse ja laonduse sektoris on ligi 700 töökohta vähem, langust veab maismaaveondus ja torutransport. Jaanuari lõpu seisuga oli töö leidnud üle 10 000 ajutise kaitse saanud Ukraina kodaniku.
Sotsiaalmaksu tasumine kasvas jaanuaris 11 protsenti võrreldes eelmise aastaga. Tuleb arvestada, et 2022. aasta aprillis jõustus sotsiaalmaksuseaduse muudatus, kus teatud juhtudel vähenes sotsiaalmaksu määr 33 protsendilt 20 protsendile, mis vähendas riigi poolt tasutud sotsiaalmaksu 5 miljoni euro võrra kuus. Veebruari algul selgus ka lõplik pensioniindeks käesolevaks aastaks, mis sõltub eelmise aasta sotsiaalmaksu pensioniosa ja tarbijahinnaindeksi kasvust. Indeks ulatus 1,139-ni ehk pensionid tõusevad 1. aprillist 13,9 protsenti. Nii kõrget indeksit pole varem olnud, aga see kompenseeribki osaliselt eelmise aasta kiiret hinnatõusu. Füüsilise isiku tulumaksu (riigieelarve ja kohalike omavalitsuste osa kokku) laekumine kasvas jaanuaris 13,4 protsenti võrreldes eelmise aastaga, sh kohalike omavalitsuste osa kasv oli 10,3 protsenti. Maksuvaba tulu kasv mõjutab laekumist alates veebruarist, üldine maksuvaba tulu tõusis sellest aastast 500 eurolt 654 eurole ning jõustus maksuvaba tulu vanaduspensionieas 704 euro ulatuses. Tavapäraselt algas veebruaris tulumaksu tagastamine, sel aastal mõned päevad hiljem kui möödunud aastal, mistõttu oli tagastuste maht veebruaris 35 miljoni euro võrra väiksem.
Juriidilise isiku tulumaksu laekumist vedas jaanuaris erasektori tulumaks jaotatud kasumilt
Jaanuaris ulatus juriidilise isiku tulumaksu laekumine 95,3 miljoni euroni kasvades 45,8 protsenti võrreldes eelmise aastaga. Riigiettevõtted ei jaotanud detsembris kasumit ja tulumaksu laekus neilt jaanuaris seetõttu võrreldes aastatagusega üle seitsme miljoni euro vähem. Kasv tuli seega erasektorist, kus suurenes eelkõige 20 protsendilise tavamääraga tulumaksu laekumine, mis kasvas 24 miljoni euro võrra. Sektoritest vedasid tulumaksu laekumist kinnisvara 19,1 miljoni, haldus 14,7 miljoni ning kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus 12,8 miljoni euroga. Vaatamata keerulistele majandusoludele kasvas ettevõtete kogukasum 2022. aastal 33 protsenti, mis toetab käesoleva aasta tulumaksu laekumist. Samuti suurendab Euribori tõus pankade kasumeid ja seeläbi krediidiasutuste avansilise tulumaksu tasumist.
Joonis 1. Palgafondi kasv %, võrreldes eelmise aastaga.
Tabel 1. Jaanuari maksutulu
| Maksuliik (miljonit eurot) | Eelarve 2023. aastaks kavandatud maksutulu kokku | Jaanuari maksutulu | Jaanuari maksutulu võrreldes 2022.a sama kuuga | Aastaks kavandatud maksutulu täitmine |
| Maksud ja sotsiaalkindlustusmaksed | 12 915 | 1 039,1 | 10,9% | 8,0% |
| Sotsiaalmaks | 4 618 | 354,8 | 11,0% | 7,7% |
| RE füüsilise isiku tulumaks | 545 | 83,7 | 19,3% | 15,4% |
| KOV füüsilise isiku tulumaks | 1 694 | 144,7 | 10,3% | 8,5% |
| Juriidilise isiku tulumaks | 600 | 95,4 | 45,8% | 15,9% |
| Käibemaks | 3 765 | 246,2 | 6,4% | 6,5% |
| Alkoholiaktsiis | 260 | 14,2 | 1,8% | 5,5% |
| Tubakaaktsiis | 273 | 16,4 | 16,2% | 6,0% |
| Kütuseaktsiis | 510 | 33,5 | -17,5% | 6,6% |
| Sotsiaalkindlustusmaksed* | 462 | 39,8 | 8,4% | 8,6% |
| Muud maksud** | 188 | 10,5 | -23,9% | 5,6% |
* Töötuskindlustusmakse, kogumispensionimakse
** Maamaks, tollimaks, hasartmängumaks, raskeveokimaks, elektriaktsiis, pakendiaktsiis
Vaata ka Tableau slaide: https://public.tableau.com/app/profile/rahandusministeerium.fpo avaneb uues vahekaardis
