Jaanuarikuu andmed näitavad, et toidukaupade hinnatõus ei ole pidurdunud ning mitmes kaubagrupis on hinnad kerkinud märkimisväärselt võrreldes eelmise aasta algusega. Eriti silmatorkav on lihatoodete kallinemine, kus veiseliha ja broiler on aastaga muutunud ligi veerandi võrra kallimaks. Samal ajal püsib Eesti õuna hind jätkuvalt kõrgel, ületades nelja euro piiri kilogrammi kohta, selgub Eesti Konjunktuuriinstituut andmetest.
Kui eelmise aasta jaanuaris maksis kondita veiseliha kauplustes keskmiselt 17,73 eurot kilogrammi eest, siis tänavu jaanuaris tuli sama koguse eest välja käia juba 22,07 eurot. See tähendab 25-protsendilist hinnatõusu. Sarnases suurusjärgus kallines ka kohalik broiler, mille kilohind tõusis aastaga 4,15 eurolt 5,09 euroni ehk 23 protsenti. Ka importbroiler ei jäänud hinnatõusust puutumata, kerkides 19 protsenti ning makstes jaanuaris keskmiselt 4,74 eurot kilogrammi eest.
Ka teised lihatooted on kallinenud, ehkki mõõdukamas tempos. Koduse hakkliha hind tõusis aastaga 12 protsenti 9,04 euroni. Suitsukarbonaadi kilohind ulatus jaanuaris 12,38 euroni, mis on üheksa protsenti rohkem kui aasta varem. Seakarbonaad ja kondita sealiha kallinesid mõlemad seitse protsenti, makstes vastavalt 9,28 ja 8,61 eurot kilogrammi eest. Kõige tagasihoidlikum hinnatõus oli viinerite ja keeduvorsti puhul, kus hinnad kasvasid vastavalt kahe ja kolme protsendi võrra.
Kalaleti hinnad liikusid jaanuaris vastandlikes suundades. Kauplustes odavnes jahutatud forellifilee üheksa protsenti, langedes 17,13 euroni kilogrammi eest, samas kui jahutatud forelli hind tõusis kolm protsenti 11,71 euroni. Jahutatud lõhe ja lõhefilee hinnad kauplustes samuti langesid, vastavalt ühe ja üheksa protsendi võrra. Turgudel oli pilt teistsugune: forellifilee kallines viis protsenti 21,61 euroni, samal ajal kui terve forelli hind langes seitsme protsendi võrra. Lõhe ja lõhefilee hinnad turuletil aga tõusid märgatavalt, ulatudes vastavalt 17 ja 24,46 euroni kilogrammi eest.
Piimatoodete seas kallines jaanuaris peaaegu kogu valik. Erandiks jäi kohalik juust, mille hind langes marginaalselt, vaid ühe sendi võrra 11,90 euroni kilogrammi eest. Piima hind tõusis kaheksa protsenti, kilepakendis 2,5-protsendiline piim maksis jaanuaris 71 senti ning tetrapakis piima hind kerkis 1,34 euroni. Suurima hinnatõusu tegid hapukoor ja kohvikoor, mille hinnad kasvasid üheksa protsenti. Ka keefiri ja kodujuustu hinnad liikusid ülespoole, ehkki tagasihoidlikumalt. Või hind kallines aastaga ühe protsendi võrra.
Munade hinnad sõltusid suuresti suurusest ja päritolust. L-suuruses Eesti munade karp muutus veidi odavamaks, samas kui M-suuruses kodumaised munad kallinesid neli protsenti. Importmunade seas kallinesid suuremad munad, väiksemate hind aga langes märgatavalt.
Puu- ja köögiviljadest paistab endiselt silma Eesti õuna hinnatõus. Aastaga on selle kilohind kasvanud koguni 71 protsenti, jõudes jaanuaris 4,16 euroni. Importõunad kallinesid samal ajal üheksa protsenti. Kurgi hinnad on samuti järsult tõusnud nii impordi kui ka kodumaise toodangu puhul, samas kui tomati hind tegi väikese languse. Odavnesid ka kapsas ja porgand, kartuli hind aga liikus ülespoole.
Leiva ja saia hinnad tõusid jaanuaris neli protsenti, samas kui nisujahu odavnes kolme protsendi võrra. Kaerahelveste ja suhkru hinnad püsisid võrdlemisi stabiilsed, muutudes aastaga vaid marginaalselt.
Kokkuvõttes kinnitavad jaanuarikuu hinnad, et toidukorvi kallinemine jätkub ning tarbijad peavad arvestama eriti liha, piimatoodete ja kodumaise puuvilja kõrgema hinnatasemega ka edaspidi.
Loe teisi uudiseid SIIT
