Jaanipidustuste ajal grillitakse sageli liha. Kui liha valmis, ei tasu seda aga liiga kauaks õue jätta, sest nõnda läheb see hukka ja võib tervisele halvasti mõjuda. Toidu pikemaks säilitamiseks on ka oluline, mis temperatuurile on külmkapp seatud.
Eesti Maaülikooli toiduhügieeni ja rahvatervise professor Mati Roasto rääkis Vikerraadio saates “Sõnajalaõied”, et Eesti poelettidele jõudev toit on ohutu ja hea kvaliteediga. Küll aga toonitas ta, et eelistada võiks eestimaist, sest see on tulnud lähedalt ja seda ostes saab toetada kohalikke tootjaid.
Hea grillliha või šašlõki tegemiseks on Roasto sõnul kõige olulisem värske tooraine. Kuna liha rikneb kiiresti, on eriti oluline seda õigesti säilitada. Kui teekond poest koju võtab rohkem aega, tasub liha panna külmutuskasti. Seda eriti sooja ilmaga, sest mikroobid suudavad toatemperatuuril hoogsalt paljuneda juba paari tunni jooksul.
Toidu säilitamise puhul on Roasto sõnul oluline ka külmkapi temperatuur. Kui aastate eest õpetati, et külmkapis võiks sooja olla viis kuni seitse kraadi, siis tegelikult on ideaalne hoida toitu kahe kuni nelja kraadi juures. “Külmkapp on mõeldud toidu säilitamiseks ja külmkapi pealt energiat kokku hoida on absurdne,” sõnas ta.
Kaks kuni kolm kraadi madalama temperatuuri juures säilib Roasto sõnul tavaliselt paar päeva kauem. Samuti hoiab see ära koduköögitekkelised mürgitusjuhtumid.
Üks toiduohutuse põhiline printsiip on Roasto sõnul see, et valmistoit tuleb hoida lahus toorest toidust. Ehk siis liha ei tasu lahtiselt külmkappi panna. Süüa tehes ei tasu ühe noaga vaheldumisi lõigata nii liha kui ka näiteks köögivilju. Nii võib tekkida ristsaastumine. Selle vältimiseks on vaja pesta nuga enne järgmise toiduaine lõikamist.
Liha lõigates võib nuga kokku saada haigusi tekitavate mikroobidega, mis kuumutamisel hävinevad. Kui need aga satuvad noale, võivad nad edasi kanduda järgmistele roogadele. Probleem tekib siis, kui nad satuvad toidule, mida enne söömist ei kuumutata. “Minu soovitus on teha salat enne valmis, katta see ilusti pealt kinni, panna külmkappi ja alles siis valmistada liha,” lausus ta.
Kindlasti ei tohi Roasto sõnul liha pesta. “Liha kipub ikka mõnikord natuke verine olema ja siis tekib inimestel automaatselt mõte see voolava vee all puhtaks pesta. Selline tegevus on aga üks kõige suurem saastaja,” ütles ta. Seda seetõttu, et pritsmed, mis pesemisel tekivad, on nähtamatud, aga võivad pritsida kaugele ja saastada kogu toiduvalmistamise piirkonna. Tervisele kahjulikud mikroorganismid võivad aga püsida pindadel väga pikka aega.
Paljud inimesed eelistavad ise liha marineerida. Roasto ütles, et liiga lühikest aega ei ole mõtet liha marineerida. See on pikem protsess, mis võtab mõned päevad aega. Lisaks maitseomadustele aitab marinaad liha pehmendada, et seda oleks kergem grillida.
“Grillimise protsess on nauding. Lase sütel ära põleda nii, et need ei tekitaks enam lahtist leeki ja siis oota veel omakorda natuke,” õpetas ta. Samuti tasub kontrollida, et grillrest või vardad oleksid puhtad. Rasvased tükid tasub liha küljest ära lõigata, sest rasv kipub tilkuma ja kui see tilgub kuumaallikale, tekib suits.
Ühekordseid grill Roasto pigem ei soovita, kuigi kui mõned korrad aastas nende pea grillida, siis tõsist tervisehäda need ei tekita. Ühekordsete grillide puhul on häda selles, et hõõguvad söed on toidule liiga lähedal.
Kiiresti riknev toit võib olla õues päikese käes maksimaalselt kaks tundi. Kui toit on kauem külmkapist väljas, siis tekivad mikrobioloogilised ohud, sest mikroobid on võimelised juba selle aja jooksul enda arvukust hüppeliselt kasvatama. Kui võtta grillilt liha, siis tasub see panna spetsiaalsesse kaussi, mis hoiab kuuma. “Seda me nimetame toidu kuumsäilitamiseks ja siis ei pea kahe tunni reeglist kinni pidama,” lausus ta.
Err.ee
