Vastlapäevale järgnevast tuhkapäevast ülestõusmispühani kestab 40-päevane kiriklik paast. Lääne-Tallinna Keskhaigla õde-toitumisterapeudi Elle Kalamägi sõnul ei tähenda paast enda näljutamist ja eeltööta seda teha ei maksaks.
“Kindlasti oma peaga ei tasuks paastu ette võtta, sest oma pea ei teagi, mida seal täpselt teha,” ütles Kalamägi saates “Vikerhommik”.
Esmalt soovitas ta paastuhuvilisel lugeda teemakohast kirjandust: kuidas toituda, millest loobuda ja kas paast on üldse see, mida inimene vajab. “Kõige olulisem minu jaoks on, et paast ei ole eesmärk omaette. Paast on abivahend mingi eesmärgi saavutamisel,” tõdes Kalamägi.
Kristliku paastu eesmärk on parandada hinge, aga tänapäevase paastu siht võib olla ka kaalukaotus või parem kehaline vorm. “Kui see ei ole täielik veepaast, võiks seda nimetada ka dieediks,” märkis Kalamägi. Eeskätt on paast tema sõnul millestki loobumine eesmärgiga paremaks saada. “Tänapäeval oleme nutiseadmetes ja istume teleri ees. Miks ei võiks olemas olla ka nutipaast?” arutles ta.
Kes soovib lihtsalt veidi tervislikum olla, võiks Kalamägi sõnul vähendada oma menüüs midagi ebavajalikku ja ebatervislikku. Näiteks võib vähendada alkoholi-, šokolaadi- või lihatarbimist. “Tegelikult ilma lihata võib kuu aega väga hästi elada. Ja kõik need sõltuvust tekitavad asjad, mis on tegelikult tervist kahjustavad – neist paastuda on ju ülimalt hea valik,” arutles ta.
Paastumise ja täieliku nälgimise vahele Kalamägi võrdusmärki ei tõmbaks. Samuti on tema sõnul väga ohtlik ja keeruline veest loobumine ehk kuivpaast. “Väga paljudes paastuvariantides loobutaksegi loomsetest asjadest või jäetakse ainult liha välja,” selgitas ta.
Paastukava on Kalamägi sõnul võimalik kokku panna ka spetsialistiga koos: pigem toitumisterapeudi kui -nõustaja juures. “Kõigepealt, et üldse menüüd kokku panna, pean ma teadma teid ja teie tervist rohkem,” selgitas ta. Alles siis, kui terapeut on välja selgitanud inimese vanuse, tarvitatavad ravimid, valmiduse erinevatest toitudest loobuda ja paastu eesmärgi, saab ta viimasele midagi soovitada.
“Paast koosneb kolmest etapist: paastu ettevalmistus, paast ise ja paastust väljatulek,” loetles Kalamägi veel. Suuri toidukoguseid ei tohiks vahetada päevapealt paastu vastu. Paastu enese käigus võib samuti ette tulla mürgistust, halba enesetunnet ja depressiivsust.
Kõige keerulisem proovikivi on Kalamägi sõnul aga paastust väljatulek. “Kui sa hakkad sööma uuesti, tekib sul tohutu nälg. Sa ei suuda end tegelikult pidurdada. Sa võid oma seedesüsteemi täiesti korrast ära viia. Kramp võib tekkida, kui hakkad peale nii pikka veepaastu järsku sööma,” selgitas ta.
Err.ee
