www.minuaeg.com
Jaanuar tõi Eesti poliitilisse reitingupilti märgatava nihke: enim kasvatasid kuises võrdluses toetust pealinna võimuliitlased Isamaa ja Keskerakond. Kantar Emori üle-eestiline küsitlus näitab, et samal ajal kui kaks erakonda koguvad jõudsalt populaarsust, on valitsuserakonna Eesti 200 toetus langenud ajalooliselt madalale tasemele.
Kõige populaarsemaks erakonnaks jätkab Isamaa, keda toetab 26 protsenti valimisõiguslikest kodanikest. Veel detsembris oli Isamaa reiting 24 protsenti. Viimase aasta jooksul on Isamaa toetus püsinud vahemikus 22–29 protsenti ning erakond on hoidnud esikohta järjepidevalt alates 2023. aasta novembrist, kinnistades oma positsiooni Eesti poliitmaastiku liidrina.
Silmapaistvaima muutuse on aga teinud Keskerakond. Partei toetus on jaanuariks kerkinud 23 protsendini, mis on kõrgeim näitaja Kantar Emori küsitlustes viimase seitsme aasta jooksul. Viimati oli Keskerakonna toetus samal tasemel 2019. aasta alguses, vahetult enne riigikogu valimisi, mil erakonda juhtis Jüri Ratas ja võimul oli tema esimene valitsus koos sotsiaaldemokraatide ja IRL-iga.
Keskerakonna viimase aja tõus on suuresti seotud eestlastest valijate toetuse kasvuga. Jaanuaris toetas Keskerakonda 12 protsenti eestlastest vastajatest, mis on kõrgeim näitaja alates 2022. aasta veebruarist. See muutus on oluliselt mõjutanud erakonna üldist reitingut, arvestades, et veel 2024. aasta kevadel oli Keskerakonna toetus eestlaste seas äärmiselt madal.
Keskerakonna reitingu madalseis jäi 2024. aasta esimesse poolde, mil mitmel kuul püsis toetus 12–13 protsendi juures ning veebruaris langes see isegi 11,8 protsendini. Toona oli toetus nõrk nii eestlaste kui ka muust rahvusest vastajate seas. Pööre algas esmalt muust rahvusest valijate seas, kelle hulgas Keskerakonna toetus on kahe aastaga kerkinud 43 protsendilt 72 protsendini. Alles seejärel hakkas kasv tasapisi kanduma ka eestlastest valijate hulka, kiirenedes eriti möödunud aasta lõpus.
Erakondade edetabelis kolmandast viienda kohani paiknevad Sotsiaaldemokraatlik Erakond, EKRE ja Reformierakond, mille toetus jääb 13–14 protsendi vahele. Valimiskünnise ületaks ka Parempoolsed seitsme protsendiga.
Kõige rängema hoobi on saanud aga valitsusliitu kuuluv Eesti 200. Jaanuaris langes nende toetus ühe protsendini, mis on madalaim tase alates erakonna lisamisest Kantar Emori küsitlustesse 2018. aastal. Sama toetustase on praegu ka Rohelistel ja erakonnal Koos, samas kui ERK jäi isegi alla ühe protsendi. See kontrastib järsult Eesti 200 varasema eduga, mil 2022. aasta alguses ulatus nende toetus 21 protsendini ning 2023. aasta riigikogu valimistel koguti 13,3 protsenti häältest, mis viis erakonna Kaja Kallase kolmandasse valitsusse. Pärast seda on toetus langenud järjepidevalt, süvenedes eriti pärast sisemisi skandaale ja valijate pettumust.
Jaanuaris oli valitsusliidu erakondade kogutoetus vaid 14 protsenti, samas kui opositsiooni toetas kokku 76 protsenti vastanutest. Samal ajal kahanes eelistuseta vastajate osakaal 23 protsendini, mis viitab valijate seisukohtade selginemisele.
Kui arvestada ka eelistuseta vastajaid, toetaks Isamaad 20 protsenti ja Keskerakonda 17 protsenti küsitletutest. SDE, Reformierakond ja EKRE koguksid kumbki umbes 10 protsenti ning Parempoolsed viis protsenti. Eesti 200, Rohelised ja Koos jääksid ühe protsendi juurde.
Detailsem vaade näitab suuri erinevusi valijagruppide lõikes. Eestlastest vastajate seas juhib Isamaa, samas kui muust rahvusest valijate hulgas on Keskerakond selgelt domineeriv 72-protsendilise toetusega. Soolise jaotuse põhjal on Isamaa, EKRE ja Parempoolsed selgelt meesvalijate poole kaldu, samas kui Keskerakonda, SDE-d ja Reformierakonda toetab rohkem naisi.
Vanuserühmade lõikes on SDE populaarseim noorimate seas, Keskerakond domineerib keskealiste hulgas ning Isamaa vanemates vanuserühmades. Piirkondlikult on Keskerakond tugevaim Tallinnas ja Ida-Virumaal, samas kui ülejäänud Eestis hoiab liidrikohta Isamaa.
Kantar Emori küsitlus viidi läbi 14.–21. jaanuarini veebi- ja telefoni teel ning selles osales 1598 valimisealist kodanikku üle Eesti. Antud valimi juures on maksimaalne võimalik veamäär ±2,1 protsenti.
