Kuigi kooliaasta algus tõotab kaasa tuua koroonaga nakatumise uue tõusulaine, on viroloog Irja Lutsari sõnul noored tugeva immuunsusega ja haigus kulgeb neil pigem leebelt. Tõhustusdoosi tegemist Lutsar praegu lastel vajalikuks ei pea.
Sügise saabudes, mil koolinoored taas klassiruumidesse kogunevad, on suure tõenäosusega kohal ka koroonaviiruse tõusulaine. Viroloog Irja Lutsari sõnul on umbes pooled Eesti koolilapsed vanuses 12 kuni 17 eluaastat vaktsineeritud ja paljud on praeguseks haiguse ka läbipõdenud.
“Tõenäoliselt on ka nende teismeliste hulgas immuunsuse tase üsna sarnane, mis on täiskasvanutel. Meil küll väga praegusi andmeid täiskasvanute kohta ei ole, aga viimased andmed olid kuskil 90 protsenti,” rääkis Lutsar.
Immuunsuse hoidmiseks soovitab ta vaktsineerida, samas tõhustusdoosi ta lastel veel vajalikuks ei pea.
“Tõhustusdoosidega nendel lastel, kes on kas põdenud või on juba vaktsineeritud, võib oodata. Nüüd need lapsed, kes ei ole kumbagi teinud või teadaolevalt ei ole seda teinud, siis nendel ma soovitaks nüüd küll vaktsineerida,” ütles Lutsar.
Samas jälgib immuunprofülaktika komisjon pingsalt, mida otsustab tõhustusdooside kohta muu maailm.
“Mis puutub nüüd mujal riikidesse või maailma, näiteks Ameerika Ühendriikides on antud küll soovitus tõhustusdoosi osas üle 12-aastastele lastele. Aga kui nüüd vaadata seda ja teades seda, et Omikroni viirustüvega haigestumine on ikkagi oluliselt kergem, et raskeid juhtumeid tekib harva ja noortel üldse tekib raskeid juhtumeid harva, siis tõhustusdoosist saadav kasu võib-olla ei olegi nii silmaga nähtav noorte puhul,” rääkis Tartu ülikooli peremeditsiini professor Ruth Kalda.
Tõhustusdoosi soovitatakse hetkel neile noortele, kes põevad tõsiseid kroonilisi haigusi. Valdavalt levib Eestis praegu Omikron-5 viirustüvi, mida põetakse küll kergelt, kuid mis levib kiirelt.
Kadrioru saksa gümnaasiumi kooliõe Kersti Tamme sõnul on kooliõed vajadusel valmis vaktsineerimisega jätkama.
“Hetkel meil muidugi konkreetsed suunised puuduvad, aga ma arvan, et mingit drastilist muutust võib-olla ei tule. Ikka jätkame nii nagu eelnevatel aastatel, võib-olla natuke teadlikumalt,” ütles Tamm.
Laste liikumist koolis piirata plaanis ei ole. Irja Lutsari sõnul kinnitavad seda ka mitmed uuringud.
“Lapsi sotsiaalsest suhtlusest kolmandat-neljandat aastat eemale hoida, ma arvan, et see ei ole lõppkokkuvõttes kasulik,” sõnas ta.
“Lastel on, nagu me teame, väga raske kontakte vähendada, nad on ikkagi ninapidi koos. Aga võib-olla ma paneks lastevanematele siin südame peale, et nad jälgiks, et hügieeninõudeid jälgitakse ja peetakse kinni. See ju hoiab ära ka teisi viirusnakkushaiguseid,” rääkis Tamm.
Immuunprofülaktika komisjon kohtub enne kooliaasta algust, et kinnitada koolide edasine toimimisplaan ja juhised.
Eestis on koroonasüsti saanud ligi 44 000 kuni 18-aastast noort. Pisut üle 4000 noore on saanud ka esimese tõhustusdoosi. Kerget haigust vaktsiinid ära ei hoia, küll aga aitavad raske haigestumise vastu.
“Kui on läbi põetud Omikron-1 viirus või siis ka algsemad eelmised viirused, siis tegelikult juba Omikron-2 oli erinev Omikron-1-st, aga Omikron-5 on veel Omikron-2 alamvariant ja nad oskavad põgeneda eelmiste viirusetüvede immuunvastuse eest ära ehk võib tegelikult uuesti korduvalt nakatuda,” selgitas Kalda.
Err.ee
