Tartu Ülikooli professori Irja Lutsari hinnangul peab koroonaviiruse vastu vaktsineerima peamiselt vanemaealisi ja riskigruppe, kuna vaktsiinide kaitse kaob kiiresti. Uute piirangute kehtestamist Lutsar mõistlikuks ei pea.
Lutsari sõnul on ebatõenäoline, et koroonaviiruse puhul oleks võimalik saavutada karjaimmuunsus ning see oli selge juba aasta tagasi, kuna selleks oleks pidanud vaktsiinide püsiv efektiivsus olema 90 protsenti. Sama lugu on ka gripiga.
“Need on väga kiiresti muteeruvad viirused ning põhjus, miks nad meie ümber ikka ringlevad on see, et suudavad eelneva immuunsuse eest ära põgeneda – nii selle eest, mis vaktsiinidega saavutatakse kui ka loomulikul teel. Ma usun, et igaüks meist teab inimesi, kes on kolm korda vaktsineeritud ja kaks korda põdenud – see ei ole selle haigusega väga ebatavaline,” rääkis Lutsar Vikerraadio saates “Uudis+”.
Lutsari sõnul pole uued tüved enam nii raskete tagajärgedega. ECDC uue raporti kohaselt on omikroni laine ajal sattunud haiglasse 0,26 protsenti nakatunutest ning neist surnud 0,1 protsenti. Lutsar rõhutas, et siiski on need protsendid väga erinevad üle 80-aastaste ja alla 50-aastaste gruppides.
“Ühtegi märki ei ole, et see viirus hakkaks maailmast ära kaduma. Niisugune väga raskelt inimkonda häiriv viirus, väga suurt suremust, hospitaliseerimisi, rasket haigestumist ja long-covid’it põhjustav viirus ei pea inimkonnas vastu. Pigem ei muutu niivõrd viirus, kuivõrd väga suur hulk inimkonnast on kas põdenud, vaktsineeritud, väga palju on ka neid, kes on mõlemaga kokku puutunud,” rääkis Lutsar.
Praegu jõuavad Lutsari sõnul raskes seisus haiglasse vaktsineerimata eakad või need eakad, kellel on viimasest doosist möödas väga pikk aeg.
Vaktsineerida tuleb eakaid ja riskigruppe
Regulaatorite heakskiitu ootavad ka vaktsiinid, kuhu on lisatud kaitse uute tüvede vastu. “Neid vaktsiine niipea turule oodata ei ole. Oma põhimõttelt on need vaktsiinid samad ja ma kuidagi ei näe, kuidas need uued vaktsiinid võiksid viiruse ringlust või kerget nakatumist takistada, nende tehnoloogia on täpselt sama nagu praegustel vaktsiinidel,” sõnas Lutsar.
Lutsari hinnangul tuleks vaktsineerida inimesi, kellel on tõenäolisem raskelt haigestuda. “Need on eakad ja need on inimesed, kellel on teatud kaasuvad haigused,” rääkis ta. “Need vaktsiinid on endiselt väga head, sõltumata sellest, et neil on ainult algne Wuhani viirus sees.”
“Nädalast nädalasse on enamus haiglas olijatest eakad ja nendest väga suur hulk – üllatus minu jaoks ka – ei ole saanud ühtegi vaktsiinidoosi, rääkimata kolmandast või neljandast,” sõnas Lutsar.
Lutsari sõnul kaob vaktsiinide toime raske haiguse vältimiseks kuuendal kuul, mistõttu peaks riskigruppi kuulujad ehk üle 60-aastased saama tõhustusdoosi.
Kõigile neljanda vaktsiini tegemist Lutsar mõistlikuks ei pea. “Vaktsiini kõrvalnähud on väga harvad, aga need on olemas. Keegi ei püüagi väita, et neil üldse kõrvalnähte ei ole. Seetõttu vaktsineerimisel tuleb alati kaaluda, et kasu ja kahju suhe oleks kasu poole positiivne,” ütles ta. “Selle tõttu, kui see kasu on väga väike – kui noorem inimene, kes põeb kergelt või keskmise raskusega haigust, saab suhteliselt väikese kasu, siis temal ei ole mõtet.”
Oluliseks aspektiks noorte inimeste tõhustusdoosi puhul on ka see, et kaitse püsib lühikest aega. “Kui realistlik on kolm korda aastas kogu elanikkonda vaktsineerida? Selles ma sügavalt kahtlen ja arvan, et see ei ole vajalik.”
Siiski märkis Lutsar, et kui inimesel on soov end vaktsineerida, võiks ta seda ka kohe teha. “Näidustuseks võib olla ka suur hirm – kui noor inimene tunneb, et kui teeb kohe neljanda süsti ära ja hirmutunne läheb ära, siis minu meelest on see ka näidustus. Minu meelest võiksid nad ka kohe saada,” ütles ta.
Piirangute kehtestamist Lutsar mõistlikuks ei pea
Senised viirusevastased meetmed praegu enam Lutsari hinnangul mõistlikud ei ole, kuna piirangute vajadus on pandeemia kestes muutunud. “Piirangud olid märtsis-aprillis 2020 väga vajalikud, kuna me ei teadnud viirusest midagi ja vaktsiini polnud isegi silmapiiril näha. Siis olid piirangud kindlasti näidustatud. Praegusel ajal kui meil on tegemist suhteliselt kergema haigusega, vaktsiine on saadaval, kõigi jaoks on vaktsiinid tasuta, siis praegu võib piirangute mõju olla oluliselt väiksem, kui teda üldse on,” sõnas ta.
Loe edasi SIIT
Allikas. Err.ee
