Irja Lutsar tunnistas ERR-ile antud intervjuus, et sai enda taandamisest teadusnõukoja juhi kohalt teada päev varem. Ta peab võimalikuks, et valitsus soovis nõukoja välja vahetada ka seetõttu, et teadlased jagasid valitsusele antud soovitusi ajakirjandusega.
Siiamaani on tegelikult jäänud segaseks, kelle otsus see oli. Oli see peaministri otsus, et teid vahetatakse välja?
Ma täpselt ei tea, ma ei ole valitsuses, aga minule peaminister helistas ja ütles, et ta on otsustanud teadusnõukojas muutusi teha ja teadusnõukoja välja vahetada. Niimoodi see asjade kulg oli. Andres Merits ütles, et tema enam ei jätka, aga teised olid veel esmaspäeva õhtul nõus jätkama. Ja võib-olla nad ka uues teadusnõukojas jätkavad, seda ma ei oska kommenteerida.
Teie kindlasti ei jätka?
Ei, see ei tuleks kuidagi välja. See ei oleks strateegiliselt õige ja oleks ka uuele teadusnõukoja juhile väga raske ülesanne. Ei-ei, see ei kõlba küll kuhugi. Ma jätkan koroonaviirusega tegelemist, aga mitte valitsuse nõustamist.
Kas see kõne peaministrit oli teie jaoks ootamatu? Te ise ei olnud sellega arvestanud?
Ei olnud jah. Aga ma täiesti aktsepteerin seda, sest peaminister ju juhib valitsust ja teeb oma otsused.
Meieni on jõudnud väited, et peamine etteheide oli seesama, mida me praegu siin teiega kahekesi teeme. Nimelt teie annate intervjuud ja ajakirjanik küsib küsimusi. Kas peaministri poolt oli etteheide, et kommunikatsiooni osas on olnud olukord selline, mis talle ei ole meeldinud?
Seda peaminister mulle küll otse ei ütelnud, aga ma lugesin Delfist. Seda ütles uus teadusnõukoja juht professor Toivo Maimets, et kommunikatsioon on halb olnud.
Igaüks teeb oma otsused ise, ma ei ole tahtnud ühelegi teadusnõukoja liikmele öelda, mida ta peab ütlema ja et ta peab oma arvamust maha suruma. See oli minu põhimõte. Kas see oli õige või vale, seda ilmselt ajalugu näitab.
Mujal riikides ju ka, kui vaatame näiteks Inglismaad, võtavad teadlased väga vastandlikel arvamustel sõna. Ega meil esmases kokkuleppes ju ei olnud, et me ajakirjanikega niimoodi räägime, aga me oleme ajakirjanikele väga kättesaadavad olnud. Ma ei tea, kas see on hea või halb. Seda oskate teie ise ilmselt paremini öelda.
Kui te olete rahvusringhäälingu ja ka teiste väljaannetega rääkinud, siis tegelikult see etteheide ei päde, et te olete avalikustanud teadusnõukoja otsuseid. Need intervjuud on ikkagi sündinud ju selle põhjal, milline on praegune olukord teie arvates?
Ma ütlen, et kui ma vaatan, mis toimub Inglismaal, siis seal ikkagi teadlased väga vabalt avaldavad oma arvamust. Mulle meeldib, et Neil Fergusonile on nimeks pandud professor Lockdown. Tema küll ka arvati ka teadusnõukojast välja, aga mitte sellepärast, et ta ei oleks kvaliteetne teadlane, vaid ta oma eraelus käitus halvasti.
Ma olen tegelikult arvanud, et rahva harimine on oluline olnud, aga eks selle kohta ole mitmeid arvamusi.
Usun, et ka minu elu oleks olnud kergem, kui ma ühtegi intervjuud ei oleks andnud.
Seega mõnes mõttes jäite praegu lihtsalt poliitilise masinavärgi hammasrataste vahele?
Seda ma kommenteerida ei oska, sest ma ei ole üheski parteis olnud. Ma ei ole ka kommunistlikku parteisse kuulunud, kuhu mind on küll kutsutud. Ja ma ei ole ka vaba Eesti ajal üheski parteis olnud.
Ma siiski tahaks uskuda, et teadusnõukoda ei vahetata sellepärast, et me ei ole oma ala eksperdid ja me oleks rumalad ning ei teaks asju. Ma väga tahaks uskuda, et see ei ole põhjus.
Loe edasi SIIT
Allikas. Err.ee
