Koroonaviirusesse haigestumine ja haiglaravil olijate hulk jätkab suures plaanis langemist. Endise teadusnõukoja juhi Irja Lutsari sõnul võiks piiranguid hakata nüüd järk-järgult leevendama.
Nädalavahetusel oli haiglates natuke üle kuuesaja koroonaviirusega patsiendi. Kõige rohkem, 681 oli neid terviseameti andmetel veebruari viimastel päevadel. Päev-päevalt nakatub koroonasse järjest vähem inimesi.
Viroloog ja endine teadusnõukoja juht Irja Lutsar ütles, et tema ei ole juba mõnda aega saanud aru teatud piirangute, nagu näiteks koroonapassi, otstarbekusest. Lutsari sõnul tuleks mõelda ka meelelahutusasutustele seatud kella 23 piirangu ja kohustusliku maskikandmise kaotamise peale. Seda kõike ei tuleks teha aga järsult ja üleöö, vaid järk-järgult.
“Mitmed teised riigid, kui vaatame näiteks Taanit või Rootsit, on ka umbes seda teed läinud. Ei ole nii, et täna on väga ranged piirangud ja homme ei ole mitte midagi. See on n-ö ventiili meetod, kuhu juurde kuulub ka see, et kui olukord läheb ikka hulluks, siis tuleb uuesti seda ventiili kinni keerata. Aga kui me teisi riike vaatame, siis minu parima teadmise juures ei ole ükski nendest, kes piiranguid on leevendanud, neid uuesti tagasi pidanud panema,” ütles endine teadusnõukoja juht.
Lutsar ütles, et tõenäoliselt jääbki koroonaviirus tulevikus meie hulgas ringlema. Iga järgnev koroonaviirusesse haigestumine tundub inimestel aga mööduvat leebemalt.
“Ilmselt selliseid nullipäevi ei tule: mingi nakatunute hulk jääb. Eks see koroonaviirus otsib ka teed, kuidas ellu jääda. Seda ta peab tegema. See on paratamatus. Tulevad kindlasti ka uued tüved. Mis on praegu paistnud, siis alfatüvi ei püsinud väga kaua, alfa oli umbes neli kuud. Delta vallutas Eestit kuus kuud, praeguseks on see peaaegu ära kadunud. Vaatame, kaua see omikrontüvi on, tundub, et kuskil pool aastat üks variant peab vastu ja siis tuleb mingi uus variant,” ütles ta.
Lutsari sõnul ei ole veel teada, kui tihti tulevikus peaks ennast koroonaviiruse vastu kaitsepookima ning kas praegustest vaktsiinidest piisab.
Koroonaviiruse levikut jälgiv kasvustrateeg Indrek Saul ütles, et kõige parema pildi koroonaviiruse levikust annab praegu reoveeuuring. Kuna koroonaviiruse osakeste sisaldus reovees langeb, siis peab Sauli sõnul vähenema ka raskete haigete arv Eesti haiglates.
“Kui ma vaatan seda eelmise aasta sügise haiglaravi tippu, mis oli siin novembri alguses kuskil 600, siis ta paari nädalaga langes juba poole võrra ja siis hakkab see langemine pidurduma, et ta on selline laugjas kellukakõver. Nii et kuu või kaks ja siis on tõenäoliselt haiglates juba suhteliselt rahulik,” ütles Saul.
Allikas. Err.ee
