„Eestlaste jaoks on oma koduaiast kaugemale vaatamine loomulik. Nii nagu meie hindame kõrgelt, et liitlased on koos meiega ühiselt meie julgeolekumuredes, nii väärtustavad ka meie liitlased, kui oleme ühes nendega,” ütles president Alar Karis kohtudes Kadriorus oktoobri alguses Iraaki välismissioonile siirduvate Eesti kaitseväelaste ja nende lähedastega.
Riigipea sõnul on terrorismivastane võitlus sama tähtis, kui kaitsta oma kodu agressiooni eest ning just selle tõttu on Eesti kaitsevägi tänaseks osalenud juba rohkem kui kahekümnel rahuvalve- või välismissioonil.
„Välismissioon ei ole siiski ainult kellegi võõra aitamine kaugel maal, vaid see on ka kõige otsesemalt seotud meie enda valmisolekuga oma kodumaad kaitsta,” ütles president Karis. Tema sõnul on kaitseväelane, kes on pannud oma oskused proovile konfliktipiirkondades, seistes vahetult silmitsi sealsete ohtudega, kogenum ja asjatundlikum sõdur. „Need kogemused, teadmised ja oskused on hädavajalikud ja kuluvad marjaks ära siin Eestis, sest mida kogenum on Eesti sõdur, seda targem on kogu kaitsevägi. Ja mida targem on kaitsevägi, seda kaitstum on riik.”
Riigipea märkis, et Iraak ei ole Eesti sõduritele võõras. Kuigi seekord lähevad Eesti kaitseväelased rahulikumasse keskkonda kui nende relvavennad kümme aastat tagasi, on see rahu siiski kordades hapram, kui rahu, mida me oma maailmajaos tunneme. „Aga seda rahu, turvalisust ja stabiilsust seal regioonis soovivad kõik. Eelkõige loomulikult Iraagi elanikud ise, aga ka meie võtmeliitlased ja terve lääne väärtusmaailm,” ütles president Karis.
Pöördudes missioonisõdurite lähedaste poole, ütles president Karis, et pool missioonisõduri töö raskusest jääb alati pere ja koduste kanda. „Kallitest inimestest eemalolek ei ole lihtne. Kuid hoitud kodu – selle laiemas tähenduses – aitab hoida sidet kõige sellega, mis meile on tähtis ning mis ongi kaitsmist väärt,” sõnas president Karis.
2014. aastal alanud Iraagi operatsiooni peamine ülesanne on võidelda terroriorganisatsiooni ISIS-e vastu. Ameerika Ühendriikide juhitud operatsioonist võtab osa kokku 23 riiki. Eesti panustab operatsiooni alates 2016. aastast staabi ametikohtadel. Tänavu veebruaris võttis Riigikogu vastu otsuse saata operatsioonile kuni 110 kaitseväelasest koosneva kontingendi. ESTCOY -19 on sõjalise operatsiooni „Inherent Resolve” teine rotatsioon.
