Statistikaameti andmetest selgub, et eestimaalased kasutavad internetis kõige enam panga ja e-posti teenuseid. Võrreldes mullusega on kasvanud sotsiaalmeediakasutajate arv, keda on tänavu 5,7% võrra enam.
„Kokku kasutab internetti 544 800 leibkonda ehk 92,9% Eesti leibkondadest,“ selgitas statistikaameti analüütik Sigrid Saagpakk.
Analüütik lisas, et mõningane erinevus tuleb välja näiteks tööga hõivatute ja töötute vahel – viimased kasutavad internetti vähem. „Kui tööga hõivatute seas kasutab internetti 97,7% leibkondadest, siis töötute seas 91,6%,“ tõdes ta.
Erinevate vanuste lõikes paistab silma, et 16–54-aastaste seas on internetikasutajaid kõige rohkem ehk üle 95%. Vanemate kui 54-aastaste seas jääb see protsent alla 90%. „Eakamad kasutavad internetti võrreldes teistega mõnevõrra vähem. 65–74-aastaste seas oli tänavu 104 000 internetikasutajat, kes moodustasid vanuserühmast ligi 70%,“ ütles ta.
Interneti kasutamine vanusegruppides, 2019–2024
Line chart with 6 lines.
Allikas: statistikaametView as data table, Interneti kasutamine vanusegruppides, 2019–2024
E-ostlemine on Eesti inimeste seas jätkuvalt menukas
Teenuste lõikes paistab silma, et kõige rohkem kasutatakse internetipanka (90,4%) ja e-posti (89,7%). „Üle 88% inimestest otsib interneti kaudu ka erinevate toodete või teenuste kohta käivat lisateavet. Lisaks on levinud ajalehtede ja ajakirjade lugemine (81%), videote vaatamine (74%) ning muusika kuulamine (71%),“ nentis analüütik.
Samuti meeldib Eesti inimestele osta ja tellida erinevaid transporditeenuseid – naised vastavalt 57,9% ja mehed 58,7%. Levinud on ka ürituste piletite ostmine, mis on populaarne ühtlaselt nii naiste kui ka meeste seas.
„Trenditest paistab veel silma, et sotsiaalvõrgustike ehk sotsiaalmeedia kasutajate arv on viimaste aastate jooksul olnud pidevas tõusujoones. 2024. aastal oli sotsiaalvõrgustike kasutajaid kõigist internetikasutajatest 5,7% rohkem kui mullu,“ rääkis Saagpakk.
Meeste ja naiste e-ostud on mõnevõrra erinevad
Mehed ostavad internetist peamiselt rõivaid ja jalatseid (42,4%), tellivad restoranist või kiirtoidukettidest valmistoitu (36,2%) ning kasutavad voogedastusteenuseid (32,6%). Meeste seas on populaarsed ka erinevate ettevõtete pakutavate majutusteenuste ostmine (34,9%) ning 33,8% internetti kasutavatest meestest on laadinud alla tarkvarauuendusi.
„Ka naised eelistavad interneti kaudu soetada rõivaid, jalatseid või aksessuaare (71%). Populaarsed on ka kosmeetika ja ilutooted (48,5%). Sarnaselt meestele on naiste seas populaarne valmistoidu tellimine (37,9%),“ ütles analüütik. Lisaks ostavad naised ka ravimeid ja tervisetooteid (30,6%) ning söögi- ja joogipoolist (25,9%).
Kõige vähem internetikasutajaid oli tänavu Võru maakonnas
Internetikasutajate osakaal oli 2024. aastal suurim Rapla maakonnas (95,4% kogu Raplamaa elanikkonnast). Tartu maakonnas oli internetikasutajate osakaal 93,9%, Harjumaa elanikel 93,4% ning Pärnu maakonnas 93,4%. Kõige madalam oli tänavu internetikasutajate hulk Võru maakonnas (85,5%).
Infotehnoloogia kasutamist 16–74-aastaste elanike, leibkondade ja ettevõtete hulgas uurivad statistikaorganisatsioonid ühtse metoodika alusel kõigis Euroopa Liidu riikides. Infotehnoloogia kasutamist leibkondade ja 16–74-aastaste elanike hulgas uurib statistikaamet iga aasta teises kvartalis.
Alates 2024. aastast kasutatakse valikuuringu kaalude arvutamiseks lisatunnuseid: haridus ja rahvus. Lisatunnuste kasutamise eesmärk on lõppandmete täpsuse suurendamine.
Vaata ka info- ja kommunikatsioonitehnoloogia valdkonnalehte.
Detailsemad andmed on avaldatud statistika andmebaasis.
Allikas: Statistikaamet
