“Muretsetud sai just lapseootuse ajal – et kui peaks ise koroonasse haigestuma, kuidas see lapsele mõjub,” ütles koroona ajal sünnitanud Kätlin. “Paraku ei olnud mul võimalik lapsesaamist edasi lükata.” Mullu sündis Tallinnas ligi 500 last vähem kui paar aastat tagasi.
Pirital elav seitsmekuuse poja Mirko ema Kätlin jäi beebiootele 2020. aasta suvel, mil koroonapandeemia esimene laine oli möödas ja piirangud maha võetud. Kuna oli teada, et tuleb ka teine laine, oli naisel ärevust koroonapandeemia ajal beebit oodates kahtlemata rohkem kui veel mõne aasta tagustel rasedatel.
“Muretsetud sai just lapseootuse ajal – et kui peaks ise koroonasse haigestuma, kuidas see lapsele mõjub,” meenutas Kätlin. “Mingil hetkel oli pea igaüks ümberringi kellegi lähikontaktne, aga minu tutvusringkonnas ei jäänud õnneks siiski ükski lapseootel naine koroonasse. Äsja sünnitusmajja teist last sünnitama sõitnud sõbranna oli nördinud, et mehi enam sünnitusele ei lasta ja tahtis sellepärast isegi haiglat vahetada. Paljudele naistele ongi abikaasast sünnitusel väga suur tugi, kes aitab toime tulla valude ja muremõtetega – ämmaemand on ju mitme sünnitaja peale.”
Koroona mõjul teeb seni Tallinnas pikalt plussis olnud sündivus vähikäiku. 2020. aastal sündis pealinnas 4427 last ja loomulik iive oli -117 inimest. Samas näiteks 2018. aastal sündis 4908 last ehk 481 rohkem ja iive oli 434 inimesega positiivne. 2019. aastal sündis 4701 last ehk 274 last rohkem kui mullu ja iive oli 423 inimesega plussis.
Sotsioloogiaprofessor Mare Ainsaare kinnitusel on sündimuse languse ja koroonaviiruse leviku vahel kindel seos. “Ka Eestis üldiselt ju langeb praegu sündimus kiiremini,” lausus ta. “See on ootuspärane, sest edukaks laste saamiseks on vaja turvalist keskkonda, ja koroonaaeg ei paku seda kindlasti mitte. Eks keeruline aeg mõjutab ka tallinlasi.”
Senist suurt sündimust võrreldes ülejäänud Eestiga põhjendab Ainsaar siin elava suure hulga sünnitusealiste inimestega. “Tallinna eripära on olnud see, et siia tuleb kokku suhteliselt noor rahvastik,” märkis Ainsaar. “Võrreldes ülejäänud Eestiga on Tallinnas vanuse jaotus hea, noori tuleb pidevalt juurde. Ja kui elanikud on noored, sünnib ka lapsi.”
Ebakindluse ajal sündimus väheneb
Ka Ida-Tallinna Keskhaigla naistekliiniku ämmaemandusjuht Vivian Arusaar kinnitab, et ebakindel olukord ja hirm koroona ees mõjutab sündimust. “On teada, et üldine stressifoon seab naise keha kaitserolli ehk rasestumine ei pruugi enam ladusalt õnnestuda – ebakindlasse ja ebaturvalisse maailma ei ole ette nähtud sündida,” lausus ta.
“Mõistagi ei rakendu see kõikide puhul, muidu me oleksime juba sõdade ajal välja surnud, kuid kahtlemata mõjutab pidevas stressisituatsioonis elamine sensitiivsemat keha ja üldist heaolutunnet. Kui stress on juhtivaks fooniks, on selge, miks rasestumised ei õnnestu kõige paremini. Oma nüansi lisab veel asjaolu, et kui seni rasestumisvastaseid vahendeid kasutanud naised soovivad beebiootele jääda, on tabletipõhiseid kontraseptiive küll lihtsam ära jätta, aga kui tegu on emakasisese vahendi või implantaadiga, peab selle eemaldama spetsialist. Ka vastuvõtule pääsemine võib võtta nüüd seoses ravitöö ümberkorraldustega oma aja.”
Just hirm oli Tallinna ülikooli ühiskonnateaduste instituudi teaduri Mark Gortfelderi arvates esimese koroonalaine ajal kõige suurem mehhanism – suur miinus võrreldes varasema aastaga nähtus 2021. aasta jaanuari sündidest. “Piirangud ja sellega seonduv samas jääb, nagu ka majanduslik kahju,” nentis rahvastikuteadlane.
Lapsi ei sünni, sest inimesed seisavad endiselt silmitsi märkimisväärse majandusliku ja tervisliku ebakindlusega. Ei muretseta mitte ainult toimetuleku pärast, vaid ka väikeste laste viirushaigusesse haigestumise ohu pärast. “Kui enam ei ole võimalust viia lapsi lasteaeda või kooli, on sellel selgelt väga tugev mõju lapsevanemate vaimsele tervisele,” mainis Gortfelder varasemas intervjuus. “Arusaadavalt võib eeldada, et mõju on negatiivne ja sellel on pikaajaline mõju inimeste pereloomise plaanidele. Riik peaks mõtlema, kuidas leevendada kriisi mõju just pereloomise eas inimeste vaimsele tervisele.”
Vanemahüvitis väga oluline
Arusaar nõustus: “Üldiselt inimene ei planeeri endale suurt peret, kui sissetulek ja elukeskkond on ebakindel,” lausus ta. “Koroonaaegsetest töökaotustest ja palgalangustest tulenevaid muutusi näeme ehk paari aasta pärast, mil sotsiaalne turvalisuse tunnetamine enam inimeste kindlustunnet mõjutama hakkab. Täna maksame me oma sotsiaalmaksudest n-ö homset ja ülehomset päeva. Tervishoiusüsteemi ja sotsiaalkindlustuskaitsele tehtud kulutused on koroonakriisi ajal kindlasti kasvanud, sest koroonahaigete ravi on vahel väga kulukas, lisaks veel haiguslehtede hüvitamised, rääkimata koroonajärgse taastumisperioodi seisunditest – millisel määral ja kuidas inimese töövõime taastub, on teadmata. Seega, prognoos ei ole praegust nakatumistrendi vaadates ülemäära optimistlik.”
Statistikaameti analüütik Egle Saks märkis, et selle aasta üheksa kuuga on sündinud 10 025 last – 122 võrra vähem kui mullu sama ajaga.
“Näeme, et võrreldes aastatega 2012. ja 2019. on sündimus olnud oluliselt väiksem jaanuaris, juunis, juulis ning kõrgem märtsis,” mainis Saks.
Tema sõnul on huvitav trend ka see, et mullu sünnitasid noored naised vanuses kuni 29 vähem esimesi ja teisi lapsi võrreldes varasema viie aastaga. “Positiivne on aga see, et kolmanda ja neljanda lapse sünnitajaid tuli 2020. aastal igas vanuserühmas juurde, see on hea uudis sündide üldise vähenemise kõrval.”
Kuivõrd on sündimuse vähenemisel tegemist koroonakriisi ja kuivõrd lapsesaamise vanuses naiste arvu muutusega, pole Gortfelderi sõnul võimalik otseselt eristada.
“Asja teeb keerulisemaks ka perepoliitika ja selle muutused. Eesti vaates on oluline, et 1. juulist 2017 hakati lasterikastele peredele maksma lasterikka pere toetust (300 eurot kolme kuni kuut last kasvatavale perele – toim), mis järgneval kahel aastal sündide hulka kasvatas. Inflatsiooni jõul on see aga tasapisi kadumas,” lausus ta.
Kuna sünnitusealiste arv väheneb veel vähemalt kümme aastat, peaks riik perepoliitikale eriti suurt tähelepanu pühendama ja tugevdama perede turvatunnet.
“Eesti vanemahüvitis võimaldab majanduskriisi mõju sündimusele pehmendada,” lausus Gortfelder, kelle sõnul oli viimase masu alguses 2008-2010 Eesti sündimuses iseenesest kõrgaeg. Masu kestes algas 2011. aastast aga suur sündimuse langus. “Puhtalt majandusliku kahju mõttes on koroonakriis mõistagi tunduvalt mahedam kui viimase majanduskriisi mõju.”
Rasedus isolatsioonis
Kätlini beebi sündiski kõige suurema nakatumise ajal, tänavu märtsi keskel. “Samas tundsime mehega, et hirmust viiruse ees ei oleks õige lapsesaamist edasi lükata,” rääkis naine. “Olin saamas juba 35-aastaseks, ja sealtmaalt edasi oleks kõik rasedusega seonduv olnud riski peale minek. Koroonaga tuli lihtsalt elama õppida.”
Millised siis on epideemia ajal lapse kandmise ja sünnitamise eripärad? Kätlini lapseootuse keskpaigas sai hoo sisse teine koroonalaine. “Tol ajal soovitati sünnitama hakkavatel naistel olla pikemalt kodus,” meenutas Kätlin.
Naine hoidus kõikidest kontaktidest peale suhtluse oma vanemate ja elukaaslase vanematega.
Meelelahutuse sulgemine teda ei häirinud ning kodukontor osutus igati mugavaks ohutusmeetmeks. “Tööle läksin vaid hädavajalikeks koosolekuteks, kandsin ka siis maski, kui otseselt vaja poleks olnud, samuti üritasin ühistransporti vältida ja kasutasin taksoteenust,” kirjeldas Kätlin. Kui jaanuaris koroonakõver veelgi tõusis, võttis naine enne lapseootuspuhkusele jäämist välja veel puhkuse ning oligi valdavalt kodune.
“Mu mees ei saanud kaasa tulla ühelegi ultraheli uuringule kolmest,” meenutas Kätlin. “Hea, et ei olnud varasemat võrdlusmomenti – nii ei osanud abikaasa ka nördimust tunda, nagu oleks ta millestki ilma jäänud.”
Asjalood arenesid nõnda, et Kätlinil tulid looteveed ära, aga sünnitus ei alanud – ja nõnda tuli olla üksinda haigla sünnituseelses osakonnas koguni kaks päeva. “Sünnituseelses osakonnas käis üks ämmaemand nelja palatis olnud naise vahet ja mehi sinna ei lubatud,” rääkis Kätlin. “Kui mul sünnitegevus lõpuks kiiremaks läks, helistati mehele, et võite hakata haiglasse tulema. Õnneks öisel ajal sõidab Piritalt kesklinna 15 minutiga.”
Kätlinile tehti üldnarkoosis siiski erakorraline keisrilõige. “Kui beebi lõpuks sündis, sai isa esimesena temaga nahk-naha kontakti, mina nägin titat alles paari tunni pärast narkoosist ärgates,” kirjeldas Kätlin. Õnneks lõppes kõik hästi – beebiga oli kõik korras ja ka värske emme taastus operatsioonist kiiresti. Kokku sai haiglas oldud neli päeva. “Perepalateid siis paraku ei võimaldatud, palatis olime ühe teise äsja emaks saanud naise ja oma beebidega,” meenutas Kätlin.
Mõistagi ei pääsenud lähedased haiglasse õnnitlema , lilled saadeti hiljem koju. Katsikulisi külla kutsuda ei tundunud mõistlik. “Tõsi küll, vanavanemad nägid beebit juba mõne nädala möödudes pärast põhjalikku eeltööd, et kõik on terved ja kodus püsinud,” rääkis Kätlin. “Õues jalutada saime nagunii ja nii väikesega poleks tulnud mõttessegi mõnda kaubanduskeskusse minna.”
Kätlin naerab, et tore on täita raamatut “Minu beebi esimene aasta”, kus nii mõnegi päevakajalise teema juurde tuleb kirjutada: koroona.
Ajal, mil nakatumisnäidud jälle tõusevad, võtab Kätlin pojaga ette ainult hädavajalikke käike arstile või poodi, seda viimast käruga jalutuskäigu raames. “Inimestega kokkupuudet on minimaalselt – pisikesel on oma graafik ja selle järgi on sätitud ka kogu muu elu,” lisas naine.
Arusaar tõi välja muret tekitava tõsiasja: kuna mehi ei lubatud koroonapandeemia alates enam sünnituse juurde ega perepalatitesse, suurenes kodusünnitajate hulk. Kodus sündis 2020. aastal 124 last, neist 92 puhul kasutati kodusünnituse teenust.
“Seda on 51 võrra rohkem kui aasta varem,” märkis Arusaar. “2019. aastal moodustasid peresünnitused kõikidest sünnitustest 84,2%, aastal 2020 aga vaid 65,2%. Ka lõppeval aastal oleme tähele pannud, et nn vastandujad või koroonasituatsiooni tõsiduse eitajad teevad valikuid oma huvidest lähtuvalt, arvestamata tervisest tulenevaid ja isegi juba olemasolevaid rasedus- ja sünnitusabi riske. Seetõttu näeme olukordi, kus vaid oma huvidest lähtuvalt võetakse risk sünnitada kodus ämmaemanda abita, adumata, et sellised olukorrad võivad endaga kaasa tuua pöördumatut kahju kogu perele.”
Ema vaktsineerides saab ka laps antikehad
Dr Piret Veeruse sõnul on sünnitusjärgsed perepalatid taas avatud alates 2021. aasta juunist täisimmuunsetele pereliikmetele. “Sünnituse juures saab olla isa, kes on vaktsineerimata ja pole Covid-19 põdenud, kuid sünnitusjärgsesse perepalatisse saame teiste patsientide ja personali ohutuse tagamiseks lubada vaid koroonaviiruse suhtes immuunsed pereliikmed,” selgitas Veerus. “Alates 25. oktoobrist 2021 testime kõiki pereliikmeid koroonaviiruse suhtes immuunstaatusest olenemata.”
Sealjuures julgustab Piret Veerus ka beebiootajaid end vaktsineerima. “Vaktsineeritud rasedatel on koroonahaigus oluliselt kergema kuluga, sealjuures vaktsineerimata rasedal on haiguse kulg kordades raskem kui sama vanal mitterasedal,” kinnitas dr Veerus. “Vaktsineerida võib nii rasedust planeerides, raseduse ajal kui ka rinnaga toites. Vaktsineerimise abil saab haiguse vastu antikehad ema käest platsenta kaudu või rinnapiimaga ka beebi.”
Arusaar julgustab samuti kõiki rasedaid ja imetavaid emasid end vaktsineerima. “Näeme küll praegu, et ka vaktsineeritud nakatuvad koroonasse, kuid siiski põevad nad seda kergemini,” lausus Arusaar ja avaldas lootust, et praegu ei arva vast enam keegi, justkui põeksid koroonat raskelt vaid vanemad inimesed.
“Meil on tõsiseid haigestumisjuhte väga palju ka noorte, k.a lapseootel naiste seas. Nõnda võiks iga beebiootaja endalt küsida, kas ta tahab nautida oma lapsega mõnusat pereks kasvamist. Kui haigestuda raskelt koroonasse, võib hiljem olla keeruline pereõnne ja lapse eest hoolitsemist nautida, sest tuleb tegeleda ka enda tervisega. Maailmas on ju kõik suuremad pandeemiad seljatatud enamasti massilise vaktsineerimise tulemusena. Ravimitööstus on väga kontrollitud tööstus – igapäevaselt kasutatav olmekeemia või kosmeetikum võib sisaldada rohkem kõikvõimalikke allergiaid ja kõrvaltoimeid esile kutsuvaid abiaineid kui vaktsiin.”
Sündimus on koroonaajal järsemalt langenud kogu Euroopas
• Prantsusmaa riiklik statistikainstituut avaldas 2021. aasta jaanuaris sündinud laste arvu. Esialgsed andmed näitavad jahmatavat langust: selle aasta sündimus oli 13% väiksem kui eelmisel aastal. Prantsusmaa on traditsiooniliselt olnud kõige kõrgema sündimusega riik Euroopa Liidus. Viimased statistikainstituudi andmed näitavad aga suurimat sündimuse langust pärast beebibuumi järsku lõppu 1970. aastatel. Võrreldes aasta varasema perioodiga oli 2020. aasta detsembri sündide arv 7% väiksem. Kokku sündis eelmisel aastal Prantsusmaal 735 000 last ja see on väikseim arv pärast Teist maailmasõda. (Allikas: Financial Times)
• Esialgsed andmed näitavad sündide arvu järsku langust ka Hispaanias ja Itaalias. Mõlemal riigil on juba praegu suured probleemid elanikkonna vananemisega. Itaalias registreeriti 2020. aasta detsembris 21,6% vähem sünnitusi kui eelmise aasta samal kuul. Itaalia riikliku statistikabüroo Istat on sündide arvu kokkuvarisemist seostanud ka pulmade arvu langusega. 2020. aastal vähenes Itaalias abielude registreerimine rohkem kui 50%. Hispaania riiklik uurimisnõukogu ütles, et sündide arv võib kogu 2021. aasta oluliselt langeda.
Koroonaviirus toob enneaegsed sünnid
• Deltatüvi põhjustab rasedatel komplikatsioone ja rohkem rasedaid satub intensiivraviosakonda, haiglates võib praegu kohata väga tõsiselt haigeid rasedaid.
• Koroonahaiguse korral on rasedatel kolm korda suurem risk vajada intensiivravi ja hingamisaparaati kui mitterasedatel ja ligi kaks korda suurem risk surra. Samuti on raseda kopsude jt organite kahjustused raskemad. Seetõttu esineb olukordi, kus ema ohutuse nimel tuleb rasedus lõpetada.
• Koroona on kasvatanud enneaegse lapse sünnitamise riski 40%. Pelgulinna sünnitusmajas on koroonahaiged kasvatanud enneaegsete laste hulka 12,5%-ni, muidu on enneaegsuse osakaal aastakümneid olnud stabiilselt umbes 5%.
• Koroonat põdedes tekivad platsentas põletikulised muutused ja trombid platsenta veresoontes, mille tagajärjel halveneb loote hapnikuvarustus. Covd-19 positiivsete sünnitajate beebid vajavad kolm korda sagedamini intensiivravi.
Osale pere- ja sündimusuuringus!
Uuring aitab paremini mõista näiteks seda, mis määrab inimeste otsust paarisuhtesse astuda ja lapsi saada või sellest loobuda; mis paneb suhteid lagunema ning kuidas eri pered oma igapäevaelu korraldavad.
Tallinna Ülikooli demograafiakeskus ja uuringufirma Kantar Emor koostavad Eesti pere- ja sündimusuuringut. Selle läbiviijad paluvad inimestel, kes saavad järgneva nädala jooksul pere- ja sündimusuuringus osalemise kutse, kindlasti osaleda.
Pere- ja sündimusuuring tegeleb oluliste küsimustega, mis puudutavad inimeste igapäevaelu, kuid mõjutavad ka ühiskonda tervikuna. Uuring aitab paremini mõista näiteks seda, mis määrab inimeste otsust paarisuhtesse astuda ja lapsi saada või sellest loobuda, mis paneb suhteid lagunema ning kuidas eri pered oma igapäevaelu korraldavad. Uuringu tulemused annavad teavet perede muutumisest 21. sajandil ning on oluliseks aluseks Eesti perepoliitika täiustamisel.
Küsimustik on veebipõhine ja sellele saab vastata nii arvutis kui ka nutitelefonis eesti ja vene keeles. Neile, kellel on rahvastikuregistris e-posti aadress, saadetakse uuringukutse e-postiga. Teiste poole pöördutakse telefoni teel või tavakirjaga.
Eesti pere- ja sündimusuuring on osa laiemast rahvusvahelisest uuringuprogrammist Generations and Gender Programme, mida koordineerib Hollandi instituut NIDI. Uuringus osaleb 29 riiki.
Eesti pere- ja sündimusuuring koosneb mitmest etapist. Sel aastal saatis Kantar Emor kutsed ühele osale vastajatele kevadel ning teisele osale nüüd, aasta lõpus. Aastatel 2024 ja 2027 toimub uuringu teine ja kolmas küsitluslaine.
Inimesed vanuses 18-60 on uuringule vastama palutud juhuvalimi alusel rahvastikuregistrist saadud andmete põhjal. Vastamine on vabatahtlik, kuid perede igapäevaelust tõetruu ja mitmekülgse pildi saamiseks on väga tähtis, et võimalikult paljud kutse saanud küsimustiku täidaksid.
Eesti pere- ja sündimusuuringu teaduskoordinaator on professor Allan Puur ja projektijuht teadur Tiina Tambaum (pildil). Lisainfot projekti kohta leiate ggp2020eesti.ee/esimene_laine Uuring on jätk Eestis 1990. aastatel ja 21. sajandi algul läbi viidud samateemalistele uuringutele. Neist pärineb suur osa praegustest alusteadmistest sündimuse ning kooselude moodustamise ja lagunemise kohta Eestis. Uus uuring aitab neid teadmisi ajakohastada ja täiendada nii akadeemilise uurimistöö, poliitikakujundamise kui ühiskonna enesetunnetuse vajadusi arvestades.
