Enam kui aasta tagasi võttis riigikogu vastu pakendiseaduse muudatuse, mis lubab pandipakendi süsteemi lisada veini-, vahuveini ja muu kange alkoholi taara. Ometi saab taaraautomaati tagastada vaid üksikuid selliseid pudeleid.
Taarasüsteem pidi algselt koondama vaid enim kasutatavaid pudeleid, mistõttu jäid kange alkoholi pudelid oma ebastandardse kuju tõttu sellest algselt välja.
“Kui süsteem loodi, siis sooviti, et nad oleksid võimalikult ümmargused, sest, kes veel mäletab, siis iga automaat keerutas seda pudelit, et leida see triipkood,” rääkis keskkonnaministeeriumi asekantsler Kaupo Heinma.
Kuigi nüüd on taaraautomaadid võimekamad, on keeruline alkoholitootjaid süsteemiga liituma sundida. Alkoholitootjate ja Maaletoojate Liidu tegevjuhi Triin Kalinini sõnul nõuab süsteemiga liitumine suuri väljaminekuid, kuna pandipakendi käitlustasu on niigi suurem kui teistel taaskasutusorganisatsioonidel ning sellele lisandub niinimetatud ülekleepimistasu.
“Mida see ülekleepimistasu tähendab, on see, et kui me liitume pandipakendiga, siis tuleb pudelile lisada panditaara märk, ja mitte ainult, vaid pandipakend eeldab ka unikaalset triipkoodi. See tähendab, et see toode ja see triipkood, mida me müüme Eesti turul, seda me ei tohi müüa näiteks Soomes või Lätis,” selgitas Kalinin.
Paljud riigid, kust Eesti alkoholi maaletoojad jooke impordivad, ei kasuta taara tagastamise süsteemi. Eesti Pandipakendi tegevjuhi Kaupo Karba sõnul võivad just sellised kultuurilised erinevused olla üheks takistuseks pandipakendi süsteemiga liitumisel.
“Teine teema on ikkagi sellega kaudselt kaasnevad kulud, et nagu ma ütlesin, tahest tahtmata peab etikette muutma, millega kaasnevad kulud ja paljuski maaletoojatel on seda keeruline originaaltootjale selgeks teha, kes asub kusagil Lõuna-Aafrika Vabariigis või Prantsusmaal,” ütles Karba.
Keskkonnaministeerium ei plaani pandipakendi süsteemiga liitumise muutmist kohustuslikuks.
err.ee
