KODUNE RAVI
Kui ootate koroonaviiruse proovi tulemust või kui Teie analüüs osutus positiivseks, siis võite jääda kodusele ravil, sest enamik inimesi põevad haiguse läbi kergete sümptomitega.
PATSIENDI KODUSE RAVI COVID-19 JUHEND:
Kui ootan koroonaviiruse proovi tulemust või analüüs osutus positiivseks siis võin seda turvaliselt teha
kodusel ravil.
Enamik inimesi (sealhulgas lapsed) põevad haiguse läbi kergete sümptomitega.
1. Miks on kodune isolatsioon vajalik?
Kodune isolatsioon on ettevaatusabinõu, et hoida ära nakkushaiguse levik. Haigusest on ohustatud
eelkõige vanemaealised ja tõsisemate kaasnevate haigustega isikud, kellel kerged haigusnähud võivad
areneda kopsupõletikuks. Kui sa ei lahku oma kodust ega puutu kokku teiste inimestega, vähendad
võimaliku nakkusohtu teistele.
2. Kuidas saan ennast terveks ravida?
Parim ravi on piisav puhkus. Köha ja palavikku, saate leevendada käsimüügi ravimitega. Juhul, kui
sümptomid kaovad ja tunnete end tervena, väljastab perearst sulle loa haigusleht lõpetada.
3. Mida saan teha, et teisi mitte nakatada?
Viibi kodus, kuni täieliku paranemiseni. Väldi väljas käimist. Juhul, kui sul on ilmtingimata vajalik kuhugi
minna, siis hoia teiste inimestega piisavat vahet. Jälgi, et aevastades ja köhides kataksid kindlasti suu ja
nina. Võimalusel kasuta selleks taskurätikut või selle puudumisel varrukat. Puhasta kodus regulaarsemalt
pindu, millega puutud otseselt kokku.
Oleks hea leida endale abistaja, kelleks võib olla igaüks – lähedane, sõber või naaber. Tähtis on, et ta
kaitseks ennast, pidades kinni rangetest hügieeninõuetest. Haige eest peaks hoolitsema ainult üks
inimene, kes ei kuulu riskirühma. Riskirühma kuuluvad 60-aastased ja vanemad (sh hooldekodudes
viibivad) ja tõsiste kaasnevate terviseseisunditega inimesed.
4. Kuidas saan koju toidu ja muud vajalikud vahendid?
Haige inimene ei tohiks käia poes ega apteegis. Sõpradel, tuttavatel ja naabritel on siin suur roll, sest
toidu ja ravimid saab lasta tuua just neil. Üheks võimaluseks on kasutada toidu- ja esmatarbekaupade
ning valmistoidu koju tellimise teenust. Sel juhul tasutakse pangaülekandega ning peab paluma kulleril
jätta pakk ukse taha.
Kui muid võimalusi ei ole, siis tuleb pöörduda kohaliku omavalitsuse poole, kes korraldab vajalike
kaupade abivajajani jõudmise.
5. Mida peaksin ette võtma, kui minu tervislik seisund on läinud halvemaks?
Võta telefoni teel ühendust perearstiga või helista perearsti nõuandeliinile 1220, selgita olukorda ning
järgi saadud juhised. Kui seisund on väga tõsine, kutsu kiirabi, kes viib su haiglasse.
juhised. Kui seisund on väga tõsine, kutsu kiirabi, kes viib su haiglasse.
24. märts 2020
6. Kas mu perekond peab jääma koju?
Sinu pereliikmed loetakse ka nakatunuteks ja nad saavad avada töövõimetuslehe. Eriti hoolikalt peaksid
jälgima ennast sinu vanemaealised (üle 60aastased) ja tõsiste haigustega pereliikmed, kes peaksid oma
kontaktist ja seisundist teavitama oma perearsti. Nad peaksid jälgima oma tervist hoolikamalt ja kui
enesetunne halveneb, võtavad kindlasti ühendust perearsti või perearsti nõuandeliiniga 1220.
7. Kas ma peaksin oma olukorrast teavitama enda tuttavaid, kellega olen viimastel päevadel kokku
puutunud?
Nüüd, kui oled kodune, siis leia see aeg ja helista või kirjuta viimastel päevadel kokku puutunud
tuttavatele, töökaaslastele, sugulastele. Kindlasti teavita oma lähikontaktseid, sest ka nemad loetakse
nakatunuks ja peaksid jääma koju. Samuti saavad ka nemad paluda perearstil endale avada
töövõimetuslehe. Siis nad teavad arvestada, et juba aegsalt jälgida enda tervist ja hoida hügieeni.
8. Kes on haiguse poolt enim ohustatud?
Riskirühma kuuluvad vanemealised ja krooniliste haigustega inimesed, kellel esinevad sagedamini
rasked haigusvormid. Lapsed ei ole riskirühm ja lapsed põevad haiguse enamasti läbi kergelt.
9. Mida ma ütlen tööandjale?
Koroonaviirust koheldakse samamoodi nagu grippi ja muid hingamisteede haigusi. See tähendab, et
haiguslehte saab perearstilt ja see hüvitatakse üldise korra alusel: hüvitis hakkab jooksma alates
kolmandast päevast.
10. Millal võin koduse isolatsiooni lõpetada?
Koduse isolatsiooni lõpetamise osas konsulteeri oma perearstiga. Üldiselt isolatsioon lõpetatakse 14
päeva pärast esmast sümptomite avaldumist. Sealjuures peab inimene olema olnud vähemalt kaks
päeva palavikuta ja vähemalt üks päev respiratoorsete sümptomiteta (eelkõige köha ja kurguvalu)
Jälgige kodus hoolega oma haiguse kulgu. Kui haigus peaks võtma tõsisema hoo, siis 8. päeval võib kulg muutuda hullemaks ja põhjustada raskendatud hingamist. COVID-19 nakatunud peavad teadma haiguse dünaamikat: haiguse alguses on nädal rahulikku perioodi, kuid 8. ja 9. päeval on murdepunkt, mis näitab ära haiguse edasise kulgemise. Kui selles punktis hakkab seisund paranema ja hingamine on korras, siis möödub haigus tõenäoliselt nagu tavaline viirusnakkus. Kui aga 8. ja 9. päeval seisund halveneb ja tekivad hingamisraskused, siis tuleb helistada hädaabinumbril 112.
HAIGLARAVI
Regionaalhaiglas on loodud COVID-19 patsientide ravimiseks kaks COVID osakonda (COVIDO 1 ja COVIDO 2), kus on teise astme intensiivravi võimekus ning mille töötajad on saanud eriväljaõppe. Eraldi osakond, COVID-19 diagnoosiga patsientide ravimiseks, on loodud ka Regionaalhaigla psühhiaatriakliinikusse. Patsientide teekond uutesse osakondadesse on detailselt läbi mõeldud ning vastavalt tähistatud.
Osakondadesse paigutatakse laboratoorselt kinnitatud COVID-19 diagnoosiga patsiendid, kes vajavad kaasuvatest haigustest lähtuvalt kõrgema etapi haiglaravi, kuid mitte kolmanda ehk kõrgema astme intensiivravi. Osakondades on valves erinevate erialade esindajad – sisearstid, neeruarstid, kirurgid, anestesioloogid jt ning õendus- ja hoolduspersonal, kes on saanud vastava väljaõppe ning valmis ööpäev läbi reageerima.
Nakkusohu välistamiseks tuuakse patsiendid osakonda hoolikalt läbi mõeldud ja vastavalt tähistatud teekonda mööda. Kõrge nakkusohuga patsientidega tegelemine eeldab väga täpseid nõudeid ja protseduurireegleid isikukaitsevahendite kasutamisele, patsientide liikumisele ja paigutamisele. Haigla õendus- ja hoolduspersonal on läbinud spetsiaalse koolituse, et mitte seada ohtu ennast ega patsienti ning on valmis COVID-19 diagnoosiga patsiente ravima.
Kolmanda astme intensiivravi
Kolmanda ehk kõrgema astme intensiivravi COVID-19 positiivsetele haigetele toimub Regionaalhaigla intensiivravikeskuses. Äärmiselt raskes seisundis, ööpäevaringset valvet ja kopsude mehhaanilist ventileerimist vajavad COVID-19 diagnoosiga patsiente ravime haigla intensiivravikeskuse isolaatorites ehk ühekohalistes palatites, mis on varustatud negatiivse lisarõhu ja lüüsiga.
Allikas. https://www.koroonakriis.ee/
