Ilmade jahenemisega kasvab koroonaoht mitmekordseks.
Ilmade jahenemisega kasvab oht koroonaga nakatuda mitu korda. Kui ventilatsioon pole korras, on ohtlik igasugune siseruumides viibimine.
Sügise ja talve jooksul püsib koroonaviirus kuivas siseõhus nakatumisvõimelisena pikemat aega. Kuiva õhuga levib viirus kergemini aerosoolidega, vahendab Iltalehti.
Aerosoolid eralduvad siis, kui inimene räägib, laulab või köhib. Sellised aerosoolid võivad õhus olla tunde. Uuringute järgi on koroonaga nakatumise tõenäosus siseruumides mitmekordne võrreldes välitingimustega. See tuleb asjaolust, et õhuvahetus on siseruumides kehvem kui väljas.
Rääkimise, laulmise ja köhimisega eraldub väikseid osakesid suurusega 0,0001-0,01 millimeetrit. Need lenduvad õhus kaugele ja püsivad seal pikalt. Soomes ja ka Eestis on suvine õhk niiskem kui talvine, seetõttu suvel viirused ei levi. Niiskus takistab aerosoolide levimist ja toob nad kiiremini maapinnale.
Kuiv talveõhk aga soodustab aerosoolide lendumist. Seetõttu on alust arvata, et talvel levib viirus kergemini kui suvel. Näiteks tavalise viirusliku külmetushaigusega on see nii. Külmetushaigust põhjustavad samuti koroonaviirused.
Talvel võib koroona levida kiiremini ka seetõttu, et siis köhivad ja aevastavad ka need, kes muidu oleks põdenud koroonat ilma haigusnähtudeta. Ning nemad levitavad viirust omakorda edasi.
Kui praegu levib koroona peamiselt noorte inimeste hulgas, siis Hispaanias on juba täheldatud, et nakatuma on hakanud vanemad inimesed.
Talvel on suur oht puudulik ventilatsioon siseruumides. Kui korralikku ventilatsiooni ja õhuvahetust pole, siis levib viirus siseruumides väga kiiresti. Suur oht on see, kui talvel hakatakse õhku lihtsalt ringi keerutama, et hoida kokku küttearvetelt. Kui õhku ringi aetakse, on vaja vahele panna filtrid, mis mikroobid kinni peavad.
Aerosoolide liikumise mõju saab vähendada näomaski kandmise, ruumide tuulutamise, hea ventilatsiooni ja kinnistes ruumides oleku aja minimeerimisega.
