„Kui me teame seda, et igal aastal jääb Eesti tööjõuturul kuskil 11 000 töökätt puudu, siis tippspetsialistile leidmine ka väljastpoolt Euroopa Liitu on oluline,“ sõnas põhiseaduskomisjoni liige Tõnis Mölder tänasel riigikogu istungil. „Eesti tööjõuturule võiks lisanduda kuskil 1000–1500 tippspetsialisti, kellele me maksame keskmisest kõrgemat palka.“
Riigikogu arutas tänasel istungil kolmandatest riikidest pärit inimestele töö- ja õpirändeks paindlikumate tingimuste kehtestamist, mis muu hulgas lihtsustab Ukraina sõjapõgenike kaasamist tööturule. Kuna Riigikogu saalis läks erinevate osapoolte vahel tuliseks vaidluseks, jäi seaduse muutmise teine lugemine täna ajanappuse tõttu pooleli ning jätkub homme.
Üldjoontes on see muudatuste komplekt Mölderi sõnul jaotatud kolme plokki. „Üks on see, et sihtrühmale antakse seadusest tulenev alus Eestisse saabumiseks ja viibimiseks,“ märkis ta. „Teiseks sätestatakse töötamise erisused – töötamisel ei kohaldata enam lühiajalise töötamise sätteid. Sätestatakse töötasunõue, mille järgi tööandja on kohustatud Ukraina töötajale maksma tasu, mille suurus on vähemalt võrdne Statistikaameti viimati avaldatud selle tegevusala, kus tööle asutakse, aasta keskmise brutopalga koefitsiendi 0,8 korrutisega.“
Mölder jätkas muudatusettepanekute tutvustamist kolmanda plokiga. „Tunnistatakse kehtetuks välismaalase rahvusvahelise kaitse andmise seaduse säte, mille kohaselt ajutise kaitse saaja võib Eestis töötada välismaalaste seaduses sätestatud tingimuste alusel,“ märkis ta. „See on siis pakett, mis on laiemalt seotud töötamisega, et aidata Ukraina kodanikke, kes on siia saabunud. Et aidata neil jõuda võimalikult ruttu tööjõuturule ja iseseisvalt toime tulla kõige sellega.“
Rändekriis kiirustab tagant
Mölderi sõnul esitasid siseminister Kristian Jaani ja ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Andres Sutt põhiseaduskomisjonile oma muudatusettepanekute paketid eelnõu muutmiseks ja täiendamiseks 10. märtsil. „Esimene muudatusettepanekute pakett puudutab Venemaa sõjalist agressiooni Ukraina vastu ja sealt tekkinud sõjapõgenike rännet,“ ütles ta. „Seetõttu on ka nende seadusmuudatustega omajagu kiire. Eesmärk on anda Ukraina sõjapõgenikele ja nende pereliikmetele ning enne 24. veebruaril Eestis viibinud Ukraina kodanikele, kelle viibimise alus lõpeb, seaduslik alus Eestisse saabumiseks ja Eestis ajutiseks viibimiseks.“
Eelnõu on välja töötatud, et tagada nende välismaalaste Eestis viibimine ja Eestisse õppima ning elama asumine, kes panustavad Eesti arengusse ja kelle siinviibimine on kooskõlas avalike huvidega ning Eesti tööjõuturu vajadustega, samuti et tõhustada võimalusi kontrollida välismaalaste töötamise tingimuste täitmist.
Edasised muudatusettepanekud puudutavadki Mölderi sõnul töö- ja õpirände üldiseid tingimusi. „Siin on saadetud muudatuste eesmärk soodustada talentide ja investeeringute jõudmist Eestisse, pöörates samas tõsist tähelepanu rände ja väärkasutuse ennetamisele ja tõkestamisele just nimelt töö- ja õpirändes,“ selgitas ta. „Kui me teame seda, et igal aastal jääb Eesti tööjõuturul kuskil 11 000 töökätt puudu, siis tippspetsialistile leidmine ka väljastpoolt Euroopa Liitu on oluline. Üks muudatusettepanekutest on tippspetsialistidele makstavate töötasude nõude määra alandamine kahekordselt Eesti keskmiselt brutopalgalt 1,5-le. Eesti tööjõuturule võiks lisanduda kuskil 1000–1500 tippspetsialisti, kellele me maksame keskmisest kõrgemat palka.“
Eelnõu puudutab ka kohalikke iduettevõtteid
Esitatud muudatusettepanekud näevad lisaks sõjapõgenikke puudutavatele küsimustele ette seni kehtinud keskmise palga nõudest loobumist kolmandate riikide kodanikele ning eraldi iduettevõtte kategooria toomist seadusandlusesse, millele ei kehtiks keskmise palga nõue. Lisaks on ette nähtud mitmeid teisi muudatusi, mis soodustavad rännet kolmandatest riikidest.
Mölderi kinnitusel annab Eesti nii-öelda ükssarvikutele, kes on siin kanda kinnitanud, ka võimaluse teatud kasvufaasis olla ka järgmisel kümnendil just nimelt Eestis oma peakorteriga. „See peaks andma meile täiendava prognoositava maksutulu ligemale 160 miljonit eurot,“ ütles ta. „Kasvuettevõtete puhul on väga selgelt seaduses ära rakendatud need kriteeriumid, et vähemalt 10 aasta tegutsenud Eestis, vähemalt 50 töötajat Eestis, vähemalt 1 miljon eurot tööjõumaksude tasumist viimase aasta jooksul ja vähemalt 20% tööjõumaksude tasumise summast kasvu viimase kolme aasta jooksul.“
Eesti sisserändepoliitika eesmärk on ühelt poolt soodustada nende välismaalaste Eestisse elama asumist, kes annavad kogu ühiskonnale suuremat lisandväärtust, ja teiselt poolt hoida ära elamislubade ja viisade väärkasutust ning ebaseaduslikku sisserännet, et tagada turvalisus, avalik kord ja riigi julgeolek.
Mölderi sõnul on plaanis välismaalaste menetlusega seotud infosüsteemide arendamine ning migratsioonijärelevalve ametnike arvu märkimisväärne suurendamine. „See on see oluline aspekt siin, et ka järelevalve poolt on vaja tõhustada,“ kinnitas ta. „Personalivajadused alates 2023. aastast oleks kaheksa menetlejat ning kaheksa migratsioonijärelevalve ametnikku. Me näeme ka seda, et infosüsteemide valmimiseni on vaja ka siin lisatöökäsi ja just nimelt seda IT-arenduste rahastamist on planeeritud erinevatest Euroopa Liidu struktuurivahenditest.“
