Seaduses sätestatud kvalifikatsiooninõuetele mittevastavate õpetajate osakaal on viimased seitse aastat kasvanud ning praeguseks on juba rohkem kui kuuendik kõikidest õpetajatest nõutava kvalifikatsioonita. Eesti keele oskuse nõuete kehtima hakkamisel võib oodata selliste õpetajate arvu edasist suurenemist.
Haridusministeeriumi andmete kohaselt oli 2016/17 õppeaastal 13,46 protsenti kõigist õpetajatest ilma nõutava kvalifikatsioonita. Järgnevatel aastatel on see üha suurenenud ning käimasolevaks õppeaastaks jõudnud 17,96 protsendini.
Kõigist alus-, üld- ja kutsehariduses tegutsevatest naisõpetajatest (kokku on neid sel aastal 23 252) oli nõutava kvalifikatsioonita 3747 (16,11 protsenti), meesõpetajatest (3346) ei vastanud kvalifikatsiooninõuetele 1030 (30,78 protsenti).
Küsimusele, kas haridus- ja teadusministeerium näeb nii suures hulgas nõutava kvalifikatsioonita õpetajates probleemi, vastas ministeeriumi pressiesindaja Iiris Saluri jaatavalt: “Vastus on lihtne – jah, see on probleem.”
Ta selgitas, et põhjused, miks õpetajad on kvalifikatsioonita, mis tähendab magistrikraadi või sellega võrdsustatud õpet ning õpetaja kutse omandamist, on erinevad: “Osal neist puudub vastav kraad, osa pole taotlenud kutset, palju on neid, kes lähevad kooli tööle juba ülikooli kõrvalt, see tähendab kraad on omandamisel, üsna suur hulk on ka neid, kes töö kõrvalt ei saa kraadi omandamisele keskenduda.”
Probleemi lahendamiseks plaanib ministeerium koostöös Tallinna ja Tartu Ülikooliga luua Õpetajate Akadeemia, mis võimaldab koolis juba töötavatel, aga veel kraadita õpetajatel omandada vastav kraad paindlikumalt, ütles Saluri.
Keelenõuete karmistamine toob kvalifikatsioonita õpetajaid juurde
Saluri tunnistas ka, et kui mullu detsembris muudetud põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses karmistatud keelenõuded 2024. aasta 1. augustil jõustuvad, on oodata kvalifikatsiooninõuetele vastavate õpetajate osakaalu edasist suurenemist.
Järgmisel aastal rakendub keeleoskuse nõue õpetajate kvalifikatsiooni osana: keeleõpetajatele on nõutav eesti keele oskuse tase B2 ja eesti keeles õpetavatele õpetajatele C1. “Keelenõuded on kehtinud juba pikalt, aga nüüd saavad need ka õpetaja kvalifikatsiooni osaks,” märkis Saluri.
“Mis puudutab eestikeelsele õppele üleminekut ja keelenõude muutmist kvalifikatsiooni osaks, siis jah, suure tõenäosusega kvalifikatsioonita õpetajate osakaal kasvab. Kui palju, ei saa praegu täpselt öelda,” ütles ministeeriumi pressiesindaja.
Saluri sõnul on keeleameti andmetel praegu tööl üle 2300 haridustöötaja, kelle keeleoskus ei vasta nõuetele.
“Kui paljud neist suudavad oma keeleoskust parandada selleks hetkeks, kui keeleoskus saab kvalifikatsiooninõuete osaks, on keeruline öelda. Küll aga positiivne, et meile tulnud signaalide järgi on huvi keeleõppe vastu õpetajate seas hüppeliselt kasvanud,” ütles Saluri.
Err.ee
