Friday , 22 November 2024
Erakorralised uudised
eur g8ff142549 640

Ida-Virumaal saab palgatoetust 1225 haridustöötajat

Seoses üleminekuga eestikeelsele haridusele saab tänavu kuni augustini Ida-Virumaal palgatoetust 1225 õpetajat, tugispetsialisti ja koolijuhti. Lisaraha makstakse välja ka jaanuari ja veebruari eest.

Haridus-ja teadusminister Kristina Kallas allkirjastas palgatoetuse eraldamise käskkirja 12. märtsil. 

Palgatoetuse kogusumma on tänavu kaheksa kuu peale 9,14 mln eurot. Palgatoetuse taotlemine ja maksmine jätkub kindlasti ka edaspidi. Lisaks õpetajatele ja tugispetsialistidele arvestatakse toetust ka 150 haridusasutuse juhile, kellele palgalisa maksmise otsustab koolipidaja. 

Palgatoetust taotlesid kõik kaheksa Ida-Virumaa omavalitsust, kaks erakoolipidajat ja 14 riigikooli. Toetuse taotlemisel tuli esitada õpetajate andmed, sh eesti keele oskust tõendavad dokumendid ning tugispetsialistide puhul oli vajalik esitada keeleoskust tõendavad dokumendid ja tõendada kvalifikatsiooni olemasolu. Eelmisel aastal toetust saanute kohta tuli esitada ainult koormuse muudatus, taotluse vorm oli juba eeltäidetud 2023. aastast pärit andmetega. 

Haridus- ja teadusministeeriumi üld- ja kutsehariduse keelepoliitika valdkonna peaekspert Anne Endjärv ütles, et põhjalik dokumentide kontroll osutus taas väga vajalikuks. „Pidime omavalitsustelt ja riigikoolidelt laekunud taotlustes uute isikute andmeid kontrollima, kuna haridusasutuste poolt Eesti Hariduse Infosüsteemi (EHIS) ja Taotluste menetlemise infosüsteemi sisestatavate andmete sisestamise ja tõlgendamise kvaliteet on väga erinev. Paraku oli taotletud palgatoetust ka sellistele haridustöötajatele, kes kuidagi ei vasta määruses toodud tingimustele.“ Ta lisas, et kontrollimine on vajalik selleks, et tagada andmete kvaliteedi ühtsus ning et toetus jõuaks kõigi nendeni, kes seda saama peaksid ning ei jõuaks nendeni, kes seda saada ei tohiks.

Taotluste hindamise käigus selgus, et kokku oli esitatud 96 uut inimest, nende hulgas 22 haridustöötajat, kes ei vastanud tingimustele – puudub vajalik kvalifikatsioon või kõrgharidus, ei tööta eesti keeles või puudub vajalik eesti keele oskus. 

Palgameetme eesmärk on tagada kvaliteetne eestikeelne õppetöö seoses üleminekuga eestikeelsele õppele kogu riigis, õpetajate läbipõlemise vältimine ja vajalike lisaõpetajate palkamise võimaldamine. Palgatoetust said taotleda Ida-Virumaa kohalikud omavalitsused ja Ida-Virumaal haridusasutust pidavad eraõiguslikud juriidilised isikud ning Ida-Virumaal riigi hallata olevad haridusasutused. 

Palgalisa suurus on koolieelse lasteasutuse õpetajale täistööajaga töötamisel 541 eurot kuus; üldhariduskooli ja kutseõppeasutuse õpetajale täistööajaga töötamisel 902 eurot kuus; koolieelse lasteasutuse ja üldhariduskooli ning kutseõppeasutuse tugispetsialistile (eripedagoog, logopeed, koolipsühholoog, sotsiaalpedagoog) täistöötajaga töötamisel 902 eurot. Kui haridustöötaja töötab osalise koormusega, eraldatakse toetust proportsionaalselt täidetavale ametikohale ja koormusele. 

Toetust makstakse õpetajale, kes õpetab eesti keeles ja vastab oma ametikohale kehtestatud eesti keele oskuse nõudele ja omab kõrgharidust. Eesti keeles õpetamise nõuet ei rakendata võõrkeeleõpetajale. Kõrghariduse nõuet ei rakendata õpetajale, kes on loetud põhikooli ja gümnaasiumi õpetaja või kutsestandardis toodud kutseõpetaja kvalifikatsiooninõuetele vastavaks.

Lisaks arvestatakse ja eraldatakse perioodil jaanuarist augustini toetust haridusasutuse juhtimise tõhustamiseks. Koolieelse lasteasutuse puhul on toetuse suurus  18 eurot lapse kohta ning üldhariduskooli ja kutseõppeasutuse puhul 30 eurot õpilase kohta.

Eestikeelsele haridusele üleminek

Vaata ka:

millega enne esimese ratta ostu arvestada 1

Millega enne esimese ratta ostu arvestada?

Ilmselt mäletavad paljud meist oma esimest ratast. Sooje suvepäevi, kus sai ümbruskonnas ringi kimatud, vahepeal

Vilnius 1

Balti ministrid: põllumajanduse otsetoetused peavad võrdsustuma

Baltimaade põllumajandusministrite arutelul Leedus oli fookuses põllumajandustoetuste võrdsustamine. Regionaal- ja põllumajandusminister Piret Hartman arutas Leedu