Vastavalt seadusele peaks 5. aprillil aeguma kümnete tuhandete eestlaste täitemenetlus, kuid võlausaldajad on leidnud kavala mooduse aegumise katkestamiseks – võlausaldaja võtab avalduse kohtutäituri juurest tagasi ja pöördub sama nõudega uuesti sama või uue kohtutäituri poole ning algabki uus 10-aastane aegumine, märgib õigusbüroo HUGO.legal.
Loe ka: Täitemenetluse lõpetamisel tuleb maksta kohtutäituri tasu
Selliselt toimetamiseks on võlausaldajatel aega kuni seadusemuudatuse jõustumiseni märtsi alguses, kuid HUGO.legali kinnitusel on õnneks justiitsministeerium sekkunud ning paljud kohtutäiturid lõpetavad uue täitemenetluse.
Aegumine tähendab, et võlgnikul on pärast nõude aegumistähtaja saabumist õigus keelduda kohustuse edasisest täitmisest ning nõuet ei saa täitma sundida ka kohtutäitur. See aga ei ole automaatne protseduur ning võlgnik peab aegumise realiseerima omal initsiatiivil – kehtiv seadus näeb ette, et kui kohtutäituri käes on aegunud nõue, tuleb võlgnikul pöörduda kohtusse sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagiga. Hagi rahuldamise järgselt täitemenetlus lõpeb ja võlausaldaja ei saa võla täitmist edasi nõuda.
HUGO.legal jurist Raivo Kiisa sõnul pöördusid paljud inimesed üle Eesti HUGO juristide poole sarnase murega täitemenetluse lõpetamisest ja uue alustamisest ning probleemist teavitati kohe ka justiitsministeeriumi, et leida lahendus tekkinud olukorrale. “Kuna meie paljudel klientidel on täitemenetlused, siis saame igapäevaselt rohkelt pöördumisi just selle sama probleemiga. Inimesed on segaduses ning küsitakse, et kuidas ja miks lõpetatakse täitemenetlus ja kohe alustatakse uus. Selgitame, et tänane seaduse regulatsioon seda otseselt ei keela, iseasi kui eetiline on selline tegevus või mis on selle eesmärk, kohtutäiturid aga seda ei selgita,” rääkis Kiisa.
Samas näeb tänane regulatsioon ette, et kohtutäiturile avalduse esitaja peab tasuma pool täitetasust. “Lisaks eelnevale peab kohtutäitur menetluse lõpetamisega lahendama ära ka lõpetatud täitemenetluses muud küsimused, näiteks vara arest ning teised seatud piirangud, kuid arestide eemaldamise teateid mina aga klientidel näinud ei ole,” ütles Kiisa.
Tema sõnul seisneb aegumise mõte selles, et teatud aja möödudes peab saabuma õigusrahu ja kui selle aja jooksul ei ole suudetud võlga sisse nõuda, ongi nõue aegunud. “Igasugune trikitamine aegumise tähtaja edasilükkamiseks seaduse lünka ärakasutades ei ole lihtsalt eetiline. Inkassoettevõtete ja kohtutäiturite selline kombineeritud koostöö on üllatav, kuna säte, mille üle justkui võitlus käib, võeti vastu 10 aastat tagasi. See peaks olema piisav aeg nõude sissenõudmiseks ja tänane erutus tähtaja saabumise lõpusirgel meenutab pigem ärevushetke pika uinaku järel,” sõnas Kiisk.
Ta lisas, et seadusandjal on menetluse lõpusirgel aegumise kohaldamiseks ettenähtud niinimetatud lihtsustatud kord ning õnneks on seadusandja näinud ette ka seaduse tekstides selguse, mis lõpetab sellise trikitamise. “Justiitsministeeriumi ettevalmistatud eelnõu eesmärk on lihtsustada täitemenetluse lõpetamist aegumise korral – kui täna tuleb võlgnikul täitemenetluse lõpetamiseks pöörduda kohtusse sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagiga ning tasuda kopsakas riigilõiv 300 eurot, siis seadusemuudatuse jõustudes on üheks võimaluseks menetleda see lihtsustatud korras läbi kohtutäituri, kellele tuleb esitada vastav avaldus. Lisaks ei saa seaduse muudatuse jõustudes võlausaldaja enda suva järgi enam aegumist katkestada ja uuesti alustada, kuna uue seaduse järgi algab aegumine esimesest täitedokumendist. Eeldatavasti jõustub eelnõu märtsi alguses,” lisas Kiisk.
Kiisa sõnul on paljud kliendid teada andnud, et kohtutäitur on taastanud vana olukorra – lõpetanud uue täitemenetluse aluse äralangemise tõttu ning jätkanud vana täitemenetluse menetlemist.
