“Mul isiklikult on olnud mitmeid aastaid tagasi vaidlus, kus inimene libastus ja sai pika töövõimetuse ning esitas 6200 eurose nõude, mille kohus ka rahuldas, sest tee, kus inimene kukkus, oli korteriühistu poolt hooldamata ning täiesti jääs,” tõi näite Eesti Korteriühistute Liidu (EKÜL) juhatuse liige ja Tallinna Korteriühistute Liidu õigusosakonna juhataja Urmas Mardi.
Kui teie kortermaja ühistu juht suhtub hooletult ja keegi ühistu hallataval teel näiteks libiseb, siis selle kahju kinni maksavad selle ikkagi ühistu liikmed ühistu liikmed ehk elanikud. Et vältida õnnetusi, on oluline, et ohtlikud jääpurikad saaksid katuselt eemaldatud ja tehtud oleks libedusetõrje nii hoone kinnistul kui sellega piirnevatel kõnniteedel.
Mustamäe Linnaosakogu korteriühistute esimees Aavo Vään ütleb aga, et hoolas koristus pole ainus, millega ühistu esimehed arvestama peavad.
“Siin tekibki see tõendamise kohtustus. On ka olnud juhtumeid, kus inimene väidab, et on ühe kortermaja ees kukkunud, aga selgub, et kiirabi väljakutse tehti hoopiski kõrvalmaja ette. Sedasi on aru saadud, et kukkunud inimene on proovinud kukkumist ühe kindla korteriühistu süüks ajada,” selgitas Vään.
“Seda tehakse ka autodega. Näiteks auto sõidetakse kuskil mujal katki, siis tuuakse ühistu ette ja öeldakse, et ühistu maja katuselt kukkus kivi,” sõnas Vään.
Muutuvad ilmaolud nõuavad libedusetõrjel erilist hoolsust
„Kõige hullemad ongi talvel just sellised ilmad, kus paari soojakraadi või nulli piiresse jääv temperatuur öise külmaga vaheldub – see tähendab, et lumemassid hakkavad sulama ja majaesised kõnniteed muutuvad juba paari tunniga ülimalt libedaks,“ tuletas Urmas Mardi kõigile meelde.
Kinni sõidetud lumi muudab libedaks ka autode parkimisala, mida tihti talviti katab tume ja konarlik jäine kiht. „Piisab vaid kergest libastumisest, kui raske õnnetus ongi käes,“ hoiatas Mardi. Paraku kipub aga olema pigem nii, et lume-, jääpurikate ja libedusetõrjesse suhtuvad leigelt nii korteriomanikud kui ka väheteadlikumad ühistujuhid – arvatakse, et meie maja juures pole ju kunagi midagi juhtunud, küllap ei juhtu ka nüüd.
„Omavalitsused püüavad korteriühistuid küll ka libedusetõrjel abistada, näiteks Tallinna linnaosad jagavad kinnistuomanikele ja korteriühistutele ka tänavu tasuta graniitsõelmeid,“ selgitas Mardi.
„Panen kõigile korteriühistutele südamele, et lume- ja libedusetõrjet tehtaks hoolikalt, sest libeduse ning katuselt langenud lume ja jää tõttu toimunud õnnetused on varasemalt kohtusse jõudnud ning summad, mis ohvritele maksta tuleb, on olnud suured,“ tuletas Mardi meelde.
Kehtiv korteriomandi- ja korteriühistuseadus tõi kaasa veel ühe väga olulise muudatuse: seaduse kohaselt kehtib korteriomandist tuleneva nõude korral korteriomanike ühine vastutus. „Näiteks lumise ja libeda kõnnitee või räästast kukkunud jääpurikate tõttu toimunud õnnetuse korral vastutab korteriühistu ehk siis kõik korteriomanikud.“
Seadus ütleb, et isik, kellel on samal alusel kõigi korteriomanike vastu korteriomandist tulenev nõue, mille kohta seadus näeb ette solidaarkohustuse, peab selle esitama korteriühistu vastu. Kui nõude rahuldamine ei ole kehtiva majanduskava ja reservide juures võimalik, peab korteriühistu juhatus koostama uue majanduskava ja kutsuma kokku korteriomanike üldkoosoleku selle kehtestamiseks.
Korteriühistute suur talvine mure on ka kõnniteede korrashoid, kuna omavalitsuste senine praktika ja seadusandlus on aga võimaldanud läbi heakorraeeskirjade panna kinnistuomanikule koormisena kohustuse hoida korras ka omavalitsusele kuuluv kõnnitee. EKÜL hiljutises veebiküsitluses leidsid aga korteriühistute juhid üle Eesti üksmeelselt, et kõnniteede korrashoid jäägu kohaliku omavalitsuse kohustuseks.
Siiski olid pooled vastanuist seisukohal, et nõustuks kinnistuga piirnevat kõnniteed korras hoidma juhul, kui kohalik omavalitsus kompenseeriks sellega kaasnevad vajalikud kulud. Eesti Korteriühistute Liit läkitas korteriühistute seisukohad kõnniteede korrashoiu küsimuses ka riigikogu majanduskomisjonile.
Oluline on olla valmis
„Tallinna Kiirabil oli kolme esimese libeda päevaga kaheksa patsienti, kes kukkusid. Kuus neist 70-80-aastased ja kaks viiekümnendates. Reeglina kukkusid inimesed jalutades või õues töötades,“ kirjeldas Tallinna Kiirabi peaarst Raul Adlas.
„Kukkumisel libeduse tõttu on vigastused tüüpilised – peapõrutus või luumurrud käe randmeosas, külili kukkudes murrud õlas ja puusa piirkonnas. Ühel juhul oli ka roidemurru kahtlus. Kaks patsienti said abi kohapeal ja jäid kodusele jälgimisele, ülejäänud vajasid haiglaravi,“ täpsustas Adlas, kelle hinnangul ei ole libeduse vastu head rohtu.
„Oluline on olla selleks valmis – uurida ilmateadet ja kodust või ka liiklusvahendist väljudes proovida ettevaatlikult, kas maa on libe või ei. Võimalusel tasub eriti eakatel inimestel, kellel võib olla raskem tasakaalu hoida, hoiduda õues käimisest siis, kui pluss- ja miinuskraadid kiiresti vahetuvad,“ märkis Adlas.
Kuidas esitada kahjunõuet, kui on juhtunud õnnetus?
Kui saate libeda tee või katuselt kukkunud jääpurikate tõttu viga, on hilisemate vaidluste vältimiseks ja kahju tõendamiseks oluline fikseerida juhtunu asukoht. Selleks tasub helistada kiirabisse, raskemate vigastuste korral tuleb kindlasti pöörduda politsei poole.
Samuti on hea, kui leidub juhtunut pealt näinud tunnistajaid, kellelt tasub võtta kontaktandmed. Paha ei tee ka fotod üle katuseserva rippuvatest jääpurikatest või lähivõtted libedast kõnniteest.
Kui asukoht pole fikseeritud, võib kinnistu- või ehitiseomanik hiljem väita, et õnnetus ei juhtunud tema maja või maatüki juures. Kahju tõendamine on aga kahju sissenõudja ülesanne.
Kirjalik kahjunõue
Järgmisena on oluline saada meditsiiniasutuselt tõend tekkinud tervisekahjustuste kohta. Raskemate juhtumite korral saab selle haiglast, kergemate õnnetuste korral oma perearstilt või traumapunktist.
Seejärel tuleb välja selgitada õnnetuspaiga kinnistu või ehitise omanik. Seaduste ja heakorraeeskirja täitmise kohustuse puhul ei mängi mingit rolli, kas omanik on eraisik, juriidiline isik või kohalik omavalitsus ise.
Kui vigastuse tõttu saamata jäänud töötasu, tasumisele kuuluvad ravisummad ning muud kulud on selgunud, tuleks kahjunõue kirja panna ning koos tõendusmaterjaliga õnnetuse süüdlasele saata.
