2018. aastal diagnoositi Eestis 190 uut HIV-i juhtu (14,4 juhtu 100 000 inimese kohta). Viimasel viiel aastal on uute juhtude arv mõnevõrra vähenenud (2013. aastal diagnoositi 24,6 juhtu 100 000 inimese kohta). Uute juhtude arv on eelkõige langenud laste ja noorte seas – alaealiste seas ei olnud 2018. aastal ühtegi uut juhtu. Narkootikumide süstimisel nakatus 11% ja homoseksuaalsel teel 5%.
Alates 2006. aastast viiakse HIV-valdkonna tegevusi Eestis ellu vastavalt riiklikule HIV-i ja AIDS-i strateegiale ning alates 2012. aastast Rahvastiku Tervise Arengukava alt.
Strateegia tegevused toimuvad valdavalt Sotsiaalministeeriumi ja Tervise Arengu Instituudi koordineerimisel. Lisaks panustavad oma haldusalas Justiitsministeerium, Haridus- ja Teadusministeerium, Kaitseministeerium ning Siseministeerium.

Strateegia prioriteetseteks suundadeks on:

• kahjude vähendamise meetmete rakendamine süstivate narkomaanide hulgas
• ennetustegevus riskirühmadesse kuuluvate inimeste ja nende seksuaalpartnerite seas
• tervishoiu- ja sotsiaalteenuste kättesaadavuse tagamine HIV-i nakatunud inimestele

Viimaste aastate jooksul on HIV-valdkonnas tähtsamate teenuste mahud suurenenud. Näha on positiivseid märke süstivate narkomaanide riskikäitumise vähenemisel ning registreeritud uute nakkusjuhtude kahanemisel 15–24-aastaste ja meeste seas.

Jätkuvaks väljakutseks on:

• erinevate teenuste omavahelise integreerituse suurendamine
• teenuse osutamise järjepidevuse tagamine
• HIV-nakkuse leviku ennetamine süstivate narkomaanide seast nende seksuaalpartneritele ja sealt edasi laiema elanikkonna hulka

HIV-i ennetamisele aitab kaasa olukorra tundmine, elanikkonnale mitmekülgse teabe andmine ja spetsialistide koolitamine.

Meie tegevused

• HIV-i ennetamisele suunatud tervishoiu- ja sotsiaalteenuste arendamine ning rahastamine, sealhulgas teenuste miinimumnõuete väljatöötamine ja teenuste kvaliteedi arendamine
• Spetsialistidele suunatud juhend- ja infomaterjalide koostamine ning väljaandmine
• Elanikkonnale ja riskirühmadele suunatud infomaterjalide koostamine ja väljaandmine
• Veebilehe hiv.ee haldamine, kuhu on koondatud elanikkonnale suunatud informatsioon HIV ja teiste seksuaalsel teel levivate infektsioonide kohta
• Noorte seksuaalkäitumise alaste meetmete väljatöötamine, tuginedes rahvusvahelistele kogemustele
• Osalemine riiklikes ja rahvusvahelistes töögruppides ning projektides
• Koostöö erinevate ministeeriumite, erialaseltside ja mittetulundusühingutega nii Eestis kui välismaal
• Ennetustöö ning tervishoiu- ja sotsiaalteenuste arendamise kõrval tegeleme ka HIV-i seire, hindamise ning teadusuuringutega, mida viib läbi nakkushaiguste ja uimastiseire keskus

Prioriteediks on järgmised teenused:

• Kahjude vähendamise teenused, sealhulgas narkootikume süstivatele isikutele suunatud süstlavahetuse ja nõustamise teenused
• Seksuaalsel teel levivate infektsioonide diagnostika ja ravi teenuse kättesaadavuse tagamine eriti haavatavatele sihtrühmadele (prostitutsiooni kaasatud isikud, narkootikume süstivad inimesed)
• HIV vabatahtliku, tasuta ja konfidentsiaalse testimise ja nõustamise teenus
• HIV-iga elavatele inimestele ja nende lähedastele suunatud nõustamisteenused
• HIV-iga elavatele inimestele suunatud juhtumikorralduse teenus

Meie koostööpartnerid

• Eesti Haigekassa
• Eesti Infektsioonhaiguste Selts
• Eesti Perearstide Selts
• Eesti Psühhiaatrite Selts
• Sotsiaalministeerium
• Justiitsministeerium
• Siseministeerium
• Politsei- ja Piirivalveamet
• jpt

Lisainfo

• Meie HIV-i ja AIDS-i info on koondatud veebilehele hiv.ee.
• HIV-i ennetamise üldistest põhimõtetest ja ennetamisest Eestis saad pikemalt lugeda Terviseinfo portaalist.

• Mis on HIV ja AIDS

  • HIV on viirus, mis suurendab inimese vastuvõtlikkust teistele nakkushaigustele.
    HIV-nakkus on eelkõige nakkus, mis halastamatult hävitab inimese organismi võimet kaitsta end haiguste eest. Inimese organism muutub väga vastuvõtlikuks kõikvõimalikele haigustele (ka sellistele, mida terve immuunsüsteemiga inimesed põevad väga harva ja mille põhjustajateks on suhteliselt ohutud bakterid, seened jmt). Samuti võivad hakata arenema harvaesinevad kasvajad.
  • HIV-nakkuse viimases faasis kujuneb välja AIDS.
    AIDS ehk HIV-haigus (HIV-tõbi) on HIV-nakkuse lõppfaas. AIDS ei ole iseseisev haigus, vaid avaldub mitmesuguste harvaesinevate nakkushaiguste ja/või pahaloomuliste kasvajatena. Kuigi HI-viirusega nakatumisest AIDSi kujunemiseni võib kuluda kümmekond ja isegi enam aastat, ei kao viirus organismist kuhugi ning nõrgestab inimese immuunsüsteemi järk-järgult. Inimene on nakkusohtlik kogu aeg, kuigi võib end üsna hästi tunda pikka aega.
  • HIV põhjustab kroonilise seisundi, mida saab vaos hoida.
    HIV-i nakatumine ei tähenda veel, et inimene oleks haige. Kui ravi alustatakse õigel ajal ja eluviisid on tervislikud, võib veel pikka aega hea tervise juures püsida.
  • Õigeaegne HIV ravi tagab täisväärtusliku elu aastateks.
    HIV-nakatunud inimeste ravimiseks kasutatakse antiretroviirusravimeid. Ravi aeglustab viiruse paljunemist ja takistab sellega immuunsüsteemi hävitamist. Korrapärase raviga saab organismi nõrgenenud vastupanuvõimet tugevamaks muuta. Nõnda osatakse tänapäeval haiguse süvenemist pidurdada.
  • Praegu ei ole olemas tõhusat HIV-vastast vaktsiini.
    Vaktsiine kasutatakse selleks, et kaitsta terveid inimesi mingisse haigusesse nakatumise eest. On tehtud palju katseid luua HIV-vastast vaktsiini, sealhulgas ka Eestis, kuid kahjuks ei ole praegu olemas tõhusat HIV-vastast vaktsiini.

Hepatiit

Hepatiit on maksapõletik, mida võivad põhjustada viirused, alkohol, narkootikumid, ravimid ja mitmed muud tegurid. Hepatiiti võib põhjustada ka mitu tegurit korraga.
Tänapäeval teatakse mitmeid viirushepatiitide tekitajaid – nendest kõige tuntumad on A-, B- ja C-hepatiidi viirused. B-hepatiidi viirus levib eelkõige seksuaalvahekorra ajal. C-hepatiidi viirus levib peamiselt verega kokkupuutel ning A-hepatiidi viirus eelkõige pesemata käte, saastunud toidu ja veega.

Kuidas vältida B- või C-hepatiiti nakatumist ja teiste nakatamist?

• Vältige ühiste süstlanõelte ja selliste isiklike tualetitarvete kasutamist, millel võib esineda verejälgi (hambaharjad, pardlid, maniküürikäärid, juukselõikurid) ja eemaldage neilt hoolikalt igasugused verepritsmed.

• Seksuaalvahekorra ajal kasutage kondoomi, mis on lihtsaim viis kaitsta ennast ja oma partnerit B- ja C-hepatiidi ning teiste seksuaalsel teel levivate nakkuste, sh HI-viiruse eest.