„Kõige rohkem on praegu probleeme riskikäitumisega 30 kuni 45 aastaste inimeste hulgas, kes käivad tööl, kellel on hea sissetulek ja kes ei oska üldse mõeldagi, et neil võib HIV olla,“ sõnas MTÜ Eesti Positiivse Tervise Liidu tegevjuht Aleksandr Tamm. Tervise Arengu Instituudi HIV vanemspetsialist Iveta Tomera sõnul on need ajad möödas, mil sõltlaste seas oli suur nakatumine – kahjude vähendamise programmid ja süstlavahetus on seda olukorda muutnud.
Tamm kinnitas, et olukord HIV-positiivsete inimestega on aasta-aastalt paremaks läinud. „Teenused on tasuta ja nende kättesaadavus väga hea,“ märkis ta. „Testimine on tasuta, ravimid on tasuta ja päris head tööd on tehtud ka nende aastatega Tervise Arengu Instituudi poolt. Reklaami on tehtud ja meie oleme enda poolt ka teinud, nii et minu arust on väga hästi praegu. Alati saab olla paremini, aga sellega ei saa võrrelda, mis oli 10 aastat tagasi. See trend on kogu aeg paremaks läinud.“
Tamme hinnangul on vähemaks jäänud ka stigmatiseeritust, mis ühiskonnas HIV-positiivseid inimesi varjuna jälitanud on. „See lihtsalt jaguneb ka, et need nõukogude ajast pärit vanema põlvkonna inimesed, kes on vana mõtlemisega ja kes palju ei loe seda infot – ka neil on paremaks läinud,“ lausus ta. „Aga nende teadlikus on ikkagi kehvem. Noorem põlvkond on palju rohkem teadlik ka muude seksuaalsel teel levivate haiguste koha pealt kui ka HIV koha pealt ja palju paremaks on see olukord läinud minu arust küll.“
Kui veel kümmekond aastat tagasi oli peamiseks riskirühmaks süstivad narkomaanid, siis tänaseks on Tamme sõnul olukord kardinaalselt muutunud. „Sõltlastega on kõik väga hästi – meil on süstlavahetuspunktid, kus hästi palju räägitakse HIV-st ja metadooniravi on ka HIV-positiivsetele eraldi nakkuspolikliinikus,“ selgitas ta. „Nendega on minu arust kõige vähem probleeme teadlikkuse koha pealt ja ka ravimite koha pealt. Nendega on hästi tegeletud. Kõige rohkem on praegu probleeme riskikäitumisega 30 kuni 45 aastaste inimeste hulgas, kes käivad tööl, kellel on hea sissetulek ja kes ei oska üldse mõeldagi, et neil võib HIV olla. Neid on raske kätte saada ja nad ei tule testima, kuigi võiks, sest on kunagi purjus peaga näiteks juhusuhtes olnud.“
Hetkel ongi Tamme hinnangul kõige prioriteetsemaks väljakutseks selliste inimesteni jõudmine. „Kuigi tundub, et sa ei ole süstiv sõltlane või LGBT keskkonnast tulnud inimene, aga ikkagi sul on olnud juhusuhteid,“ rääkis ta. „Ikkagi võiks ära testida igaks juhuks. Kiirtestimine võtab kolm minutit ja on tasuta. Kui selle saaks tehtud, siis oleks juba päris hästi.“
Ukraina põgenikud on nakatumisstatistikat tõstnud
Tervise Arengu Instituudi HIV vanemspetsialist Iveta Tomera sõnul on praegu küll statistiliselt rohkem HIV-positiivseid juhte registreeritud, kuid arvesse tuleb võtta, et sellesse statistikasse on lisandunud ka Ukrainast tulnud põgenikud. „Vahepeal olid ka testimiste arvud väikesed, seoses koroonaga,“ märkis ta. „Aga nüüd inimesed lähevadki rohkem testima ja pööravad tervisele rohkem tähelepanu. Võib-olla tulevad nüüd ka need välja, kes on siin paar aastat testimata olnud.“
Ka Tomera kinnitas, et sõltlaste hulgas on nakatumine olulisel määral langenud. „Kunagi oli sõltlaste seas päris suur nakatumine, aga kõik kahjude vähendamise programmid ja süstlavahetus on seda olukorda muutnud,“ lausus ta. „Kõik need on tegelikult väga head mõju avaldanud ja seal on nakatumine suhteliselt madal. HIV ei ole enam noorte haigus, niisugune 20 pluss, vaid nakatuvad pigem ikka 30 ja sealt edasi ja heteroseksuaalsetes suhetes inimesed.“
Tomera sõnul on erinevad ravivõimalused läinud samuti aastatega märkimisväärselt paremaks. „Vanasti, siis kui HIV levima hakkas, tuli võtta peotäitega tablette ja mitu korda päevas,“ meenutas ta. „Nüüd isegi piisab ühest-kahest tabletist päevas. On muidugi erinevad raviskeemid, erinevatel inimestel erinevad, aga ravivõimalused on palju paremad. Inimesed, kes käivad tegelikult kogu aeg infektsionisti juures ja jälgivad oma tervist, võtavad vastavalt raviskeemile ravimeid, elavad pikalt ja saavad terveid lapsi. Nii et see on kõik palju parem.“
Regulaarsest raviskeemist kinni pidamine viib nakatamisohu nullilähedale
Kui varasemalt tehti HIV-positiivsetele emadele alati keisrilõige, siis tänaste ravimite juures on Tomera kinnitusel juba võimalik ka loomulik sünnitus. „Aga vanem peab olema teadlik ja võtma ravimeid,“ rõhutas ta. „Kõik ohud on siis maandatud ja peale lapse sündi nad saavad ka tasuta rinnapiima asendajat. Et nad ei hakkaks last oma rinnaga nimetama. Neid rinnapiima asendaja segusid saavad nad nakkuskliinikutest.“
Lisaks sellele saavad regulaarselt ravimeid võtvad HIV-positiivsed inimesed elada ka täisväärtuslikku seksuaalelu, kus nad ei pea Tomera sõnul partneri nakatamise pärast muret tundma. „See viirus viiaksegi ravimitega nii nulli lähedale, et need inimesed, kes võtavad ravimeid regulaarselt, vastavalt arsti soovitustele, need ei nakatagi enam seksuaalsel teel,“ selgitas ta. „Ehk see on ka üks niisugune päris suur ennetus.“
Tomera rõhutas, et kõigil inimestel tasuks end testida. „Kõik inimesed võiksid korra vähemalt elu jooksul käia testimas,“ ütles ta. „Isegi kui nad ei tunne, et neil on kahtlus, võiksid ikkagi käia testimas. Enda tervise eest hoolitsemises ei ole midagi valet. Käiakse ja testitakse, see on elu loomulik osa.“
