Ehkki äärmuslikud ilmaolud võivad võõrliigina Eestisse jõudnud Hispaania teeteo levikut pärssida, leidub neid praeguseks juba sedavõrd palju, et kehv ilm kujutab tigudele vaid ajutist tagasilööki, nendib keskkonnaameti loodushoiutööde büroo juhataja Eike Tammekänd.
Tammekänd märkis saates “Terevisioon”, et Hispaania teeteod võivad saada kuni 400 järglast. Isegi kui osa isenditest kehvade ilmaolude tõttu hukkub, taastub nende arvukus seetõttu kiiresti eelnevale tasemele. Praegu pole teetigusid sedavõrd palju näha ilmselt pika põua tõttu. “Erakordne kuivus on neid nii palju tagasi tõmmanud. Võib-olla näpistas neid ka varajane külm, mis kartulid ära võttis,” oletas ekspert.
“Kindlasti meie kliima ja ilmad suvel ning talvel mõjutavad nende arvukust hästi palju. Levik on läinud aga nii massiliseks, et suures pildis ei pruugi see muuta midagi,” lisas Tammekänd. Kui mõned aastad tagasi võis loota, et Hispaania teetigusid aitab kontrolli all hoida käre talvepakane, siis viimaste aastate paks lumevaip ja leebem temperatuur aitas neil talve paremini üle elada.
Eesti suvi võib olla Hispaania teetigude jaoks aga isegi soodsam kui Lõuna-Euroopas. “Hispaanias hoiab neid kindlasti tagasi see, et pole seda suurt lopsakust ja niiskust. Tal ei ole lihtsalt niivõrd palju kohti, kus olla. Kui võtta Eesti suvi, siis kui on soe ja niiske, on tal mõnus,” märkis Tammekänd.
Võõrliigi levikut on tema sõnul eeskätt tagant tõuganud uusarendused ja aiandushuvi. “Kõige laiem ongi levik Harjumaa-Tallinna piirkonnas, kus on inimesed on väga hädas. See peegeldabki seda, kuhu inimesed on aiandusäridest rohkem taimi istutanud,” viitas Tammekänd. Praeguse arusaama järgi kinnitas võõrliik aiandustaimede ning välismaalt pärit multšide ja muldade abil ka 15 aasta eest Eestis esmakordselt kanda.
Tammekänd märkis, et Hispaania teeteo tõrjumiseks kasutatavad viisid sõltuvad eeskätte inimesest ja sellest, kui palju võõrliiki aias elab. Ehkki keskkonnaamet üldiselt muru madalaks pügamist ega tigude mürgitamist ei soosi, võib see olla vajaduse sunnil paratamatu. “Kui aeg on paksult hispaanlasi täis, pole ka kohalikke tigusid seal enam kuigi palju. Kõige parem on (Hispaania teetigusid) pidevalt otsida ja pidevalt hävitada, füüsiliselt kokku korjata ja keeva veega üle kallata ning siis prügisse või komposti viia,” sõnas ekspert.
Kindlasti ei tohiks viia elusaid tigusid metsa alla. Samuti tuleks hoiduda sinna aiajäätmete viskamisest, kui aias elab teadaolevalt Hispaania teetigusid. “Paljud levikud, mis on inimeste aedadest väljaspoole läinud, on aiajäätmete prügikohad. Seal on nad kontrollimatult laiali läinud. Oluline on ka, et kõik naabrid tegutseksid korraga, kui on probleem. Kui on krunt, kus keegi niida ega midagi tee, saab ta seal segamatult toimetada,” lisas Eike Tammekänd.
Kuidas Hispaania teetigu ära tunda?
Väga väikeste Hispaania teetigude kohalikest liikidest eristamine on keerukas. Suuremate isendite puhul on see juba lihtsam. Keha värvus võib varieeruda heleoranžist mustani. Noortel loomadel esineb sageli mõlemal keha küljel taustavärvist pisut tumedam pikitriip. Keha kattev lima on oranžikaskollane.
Iseloomulik on tallaserva ere värvus, kus on selgelt näha tumedamad vaod (triibud). Pea värvus on enamasti keha omast tumedam. Ärritununa tõmbab Hispaania teetigu end mügarikuks keraks.
Hispaania teeteo munad sarnanevad väetisegraanulitega. Munad on siiski veidi läbipaistvamad ja tavaliselt kobarana koos.
Teist võõrliiki, mustpeanälkjat on raskem märgata. Erinevalt Hispaania teeteost ilmub see välja pigem suve teises pooles. Iseloomuliku tunnusena on pealtvaates pea ning tundlad sügavmustad kuni sinkjasmustad.
Err.ee
