Jaanuaris jõustunud käibemaksutõus andis kaupmeestele pretsedendi laiemale hinnatõusule, selgitas Luminori peaökonomist Lenno Uusküla. Samal ajal on toorainete hinnad maailmaturul langenud juba kahe aasta jooksul järjest.
“Arvestades kulude kasvu ja edasisi ootusi, pakkus käibemaksu tõus kaupmeestele võimaluse mitte ainult muuta käibemaksu osa, vaid korrigeerida terveid hinnakirju,” selgitas Uusküla.
“Toitumise hinnad on väga sõltuvad aastaajast. Mõned toiduained on odavad saagikoristuse ajal ja kallid hiljem. Kui eemaldada see aastaajaline kõikumine, siis keskmine hinnatõus kuust kuusse jääb umbes 1,7%, mis vastab käibemaksule. Siiski on osa hindu tõstetud varem ning mitte kõiki hindu pole veel kindlasti tõstetud, näeme hinnasurve suurenemist, mis ei ole vaid seotud käibemaksuga,” märkis ta.
“Maailmaturul on toidu toorainete hinnad langenud peaaegu kaks aastat järjest. Hinnad on tagasi 2021. aasta alguses olnud tasemel, mis on märkimisväärne muutus. Meie jaoks on oluline, et palgad on tõusnud, mis omakorda suurendab põllumeeste kulusid,” selgitas Uusküla.
ERR küsis Uuskülalt, kas majanduskriis võiks pidurdada teenuste hinnatõusu. “Algselt tõusevad teenuste hinnad endiselt, sest eelnevalt, kui kaupade hinnad tõusid märkimisväärselt, teenuste hinnad ei tõusnud samavõrd. Nüüd lihtsalt jõuavad teenuste hinnad järgi kaupadele,” vastas Uusküla.
Uusküla märkis, et teenuste hinnad sõltuvad suurel määral palgatasemest ja palgatõusu oodatakse endiselt. “Seni, kuni palgad tõusevad, tõusevad ka teenuste hinnad, kuna need on omavahel tugevalt seotud,” rõhutas ta.
Majanduskriisi arvestades on Uusküla sõnul üllatavalt vähe survet, mis võiks hinnad allapoole suruda, nii kaupade kui ka teenuste osas. “See on üllatav, kui püsivad on hinnad ja kuidas need jätkuvalt kasvavad,” märkis Uusküla.
Uusküla rõhutas, et tarbijad ei pruugi alati mõista, mis on mõistlik hind ja mis mitte, ning seetõttu võivad tekkida vead. “Inimestel on vähem võimalusi hetkelisi otsuseid teha, sest neil puuduvad piisavad referentspunktid hindade hindamiseks. Tarbijad võtavad olukorra vastu, milles nad on, ja ei avalda oma eelistusi piisavalt,” selgitas ta.
Eesti tarbijahinnaindeks, mis peegeldab hinnataset, tõusis jaanuaris võrreldes detsembriga 1,4% ja võrreldes eelmise aasta jaanuariga 4,7%.
