Hiina andis keskvalitsuse ametnikele korralduse mitte kasutada Apple’i iPhone’i ja muude välismaise kaubamärgiga seadmeid tööks või tuua neid kontorisse, rääkisid asjaga kursis olevad inimesed.
Inimesed ütlesid, et viimastel nädalatel jagati töötajatele ülemustelt juhtnööre vestlusgruppides või koosolekutel. Direktiiv on viimane samm Pekingi kampaanias, mille eesmärk on vähendada sõltuvust välismaistest tehnoloogiatest ja suurendada küberjulgeolekut, ning see tuleneb Hiina püüdest piirata tundliku teabe voogusid väljapoole Hiina piire, vahendab Wall Street Journal.
Pekingi samm võib Hiinas välismaiste kaubamärkide, sealhulgas Apple’i tarbimist jahutada. Apple domineerib riigi tipptasemel nutitelefonide turul ja peab Hiinat üheks oma suurimaks turuks, saades sealt umbes 19% kogutulust.
Ei ole selge, kui laialt korraldusi jagati, kuid sarnaseid sõnumeid edastati mõne keskvalitsuse reguleeriva asutuse töötajatele.
Apple’i aktsia langes kolmapäeval 3,6% ja oli Dow Jonesi tööstuskeskmise indeksi halvim.
Peking on aastaid keelanud mõnede agentuuride valitsusametnikel iPhone’ide kasutamist tööks, kuid nüüd on korraldust laiendatud, ütlesid inimesed. Viimane käsk annab ühtlasi märku Pekingi intensiivistunud jõupingutustest, et tagada oma reeglite range täitmine.
Hiina piirang peegeldab sarnaseid keelde USA-s nii Hiina firmale Huawei Technologies kui ka Hiinale kuuluvat TikToki kasutavatele ametnikele, kusjuures mõlemad suurriigid on mures andmelekete pärast, kuna rõhutakse riigi julgeolekule ja suhted halvenevad.
Hiina liider Xi Jinping on rõhutanud riigi julgeolekut, kuna Hiina rivaalitsemine USA-ga süveneb, mis on viimastel aastatel viinud riigi kontrolli karmistamiseni andmete ja digitaalsete tegevuste üle. Juulis alustas Hiina spionaaživastase seaduse ulatusliku reformi täideviimist.
Pekingi samm on tõenäoliselt ajendatud nii riiklikust julgeolekust kui ka majanduslikest muredest, ütles endiste presidentide George W. Bushi ja Barack Obama ajal riikliku julgeolekunõukogu endine Hiina direktor Paul Haenle.
Turvalisuse osas võib Peking olla mures tagaukse pärast valitsuse töötajate andmetele. Haenle ütles, et majanduse osas tervitaks Hiina tõenäoliselt kodumaiste tootjate turuosa kasvu.
Peking on kutsunud oma agentuure ja riigiettevõtteid üles asendama välismaist tehnoloogiat, sealhulgas arvutid, operatsioonisüsteemid ja tarkvara kodumaiste toodetega, mida nad peavad ohutuks ja kontrollitavaks.
Hiina valitsus piiras 2021. aastal Tesla sõidukite kasutamist sõjaväelaste ja peamiste riigiettevõtete töötajate poolt, viidates murele, et autode kogutud andmed võivad olla riikliku julgeoleku lekete allikaks, vahendas Wall Street Journal. Sellegipoolest on Tesla sõidukid riigis jätkuvalt hästi müünud.
Apple, üks Ameerika väärtuslikemaid tehnoloogiaettevõtteid, mis tugineb Hiinale nii suure turu kui ka tootmiskohana, on maailma kahe suurima majandusjõu vahelises tehnoloogiavõitluses olnud seni suuresti säästetud. Kuna enamik Apple’i tooteid on kokku pandud Hiinas, on Apple oma lepinguliste tootjate ja tarnijate kaudu riigis miljonite töökohtade allikas.
Aastate jooksul on Apple järginud Hiina karme digitaalseid vabadusi käsitlevaid seadusi, eemaldades oma rakenduste poest tuhandeid rakendusi, mida Hiina ametnikud nimetasid ebaseaduslikeks. Nende hulka kuuluvad virtuaalsed privaatvõrgud ehk VPN-rakendused, mis võimaldavad kasutajatel Hiina interneti-filtritest ja mõnest videomängu rakendusest mööda hiilida.
Apple on viimastel aastatel domineerinud Hiina selliste nutitelefonide turul, mille hind on üle 600 dollari, pärast seda, kui USA sanktsioonid tabasid rivaali Huawei võimet toota 5G-telefone. Hiina riistvaratootja avalikustas hiljuti kiirema lipulaeva telefoni, mille eesmärk on pakkuda Apple’ile taas väljakutseid premium-kasutajatele.
Üks iPhone’i müügiargumente on selle turva- ja privaatsusfunktsioonid. 2016. aastal pidas Apple USA-s kohtulahingut justiitsministeeriumiga ühe surnud terroristi iPhone’i pärast, kuna õiguskaitseorganid otsisid Apple’i abi seadme avamiseks, samal ajal kui Apple selle tagasi lükkas.
Hiina nõuab, et mõned ettevõtted, sealhulgas välismaised, säilitaksid riigis kohapeal kogutud andmeid. Ettevõtted, sealhulgas Apple ja Tesla ehitasid ja kasutavad Hiinas andmekeskusi, kuid sellised sammud ei pruugi olla piisavad, et leevendada Pekingi muret riikliku julgeoleku pärast.
Pekingi jõupingutused Hiina küberjulgeoleku tugevdamiseks ulatuvad aega vähemalt kümme aastat tagasi, kui Edward Snowden paljastas, et USA riiklik julgeolekuagentuur tungis 2013. aastal Hiina arvutivõrkudesse.
Üks Pekingi hiljutisi kampaaniaid välismaiste tehnoloogiate asendamiseks on suunatud kesk- ja kohalikele valitsustele ning erinevatele tööstusharudele ning on laialt tuntud kui Xinchuang või infotehnoloogia rakendusuuendused.
Nii Hiina kui ka Lääne valitsused on kehtestanud rea keelde erinevatele vastaspoole toodetud seadmetele ja tehnoloogiatele.
Eelmise aasta lõpus kehtestas USA täiustatud pooljuhtidele ja kiipide tootmisseadmetele uued ekspordipiirangud, et takistada Ameerika tehnoloogial Hiina sõjalist jõudu edendada. Jaanuaris kutsus Xi riigi poliitikakujundajaid üles keskenduma sõltumatu ja kontrollitava tehnoloogilise tarneahela arendamisele.
USA on kehtestanud piirangud Hiina ettevõtete, sealhulgas Huawei toodetud sideseadmetele, mida Washington on nimetanud riikliku julgeoleku ohuks, kuna need võivad Pekingi heaks nuhkida. Huawei lükkas süüdistused tagasi.
Ka USA-s keelavad paljud osariigid avaliku sektori töötajatel kasutada lühivideorakendust TikTok töökohaga seotud seadmetes nagu telefonid ja sülearvutid, ning mõnel juhul ka osariigi WiFi-võrkudes. USA parlamendi Kongressi liikmed on esitanud seaduseelnõud, mis kas keelaksid TikToki üleriigiliselt või annaksid presidendi administratsioonile selleks suuremad volitused.
