Hommikusöök söö ise ära, lõuna jaga sõbraga ja õhtusöök anna vaenlasele. Nii soovitab vana rahvatarkus ja just niisuguse soovituse võiks anda ka värske teadusuuringu põhjal, milles uuriti, kuidas oleks kõige otstarbekam päevast kaloritarbimist jaotada, kui tahta kaalu langetada.
Tõsi on küll see, et Šoti teadlaste katsetulemuste järgi ei mõjuta söömise kellaajad iseenesest omastatavate toidukalorite kogust, kuid hommikuse rõhuasetusega toitumise korral on päeva jooksul näljatunne nõrgem.
Alexandra Johnstone ja ta kolleegid Aberdeeni Ülikoolist tegid katseid 30 vabatahtlikuga, neist 16 mehed ja 14 naised, kes olid terved, kuid ülekaalulised.
Kõigile katseisikutele kirjutati neljaks nädalaks ette ühesuguse kalorisisaldusega menüü, mis koosnes 30 protsendi ulatuses valgust, 35 protsendi ulatuses süsivesikutest ja 35 protsendi ulatuses rasvast. Pooled katseisikuist pidid seejuures sööma lõviosa toidust hommiku poole, pooled õhtu poole.
Seejärel vahetasid kõik katseisikud toitumise kellaajalist raskuspunkti, jättes kalorikoguse ja makrotoitainete suhted endiseks; nii jälle neli nädalat.
Teadlased mõõtsid vesiniku ja hapniku haruldasi isotoope kasutades katseisikute ainevahetuse ehk energiakulutuse kiirust.
Katsetuste tulemusena pandi tähele, et nii ainevahetuse tempo kui ka kaalulanguse maht olid mõlemasuguse söögiajastuse juures ühesugused. Katseisikud kaotasid nädalas keskmiselt kolm kilogrammi kehakaalu.
Kuid samas teatasid katseisikud, et päevil, mil nad sõid tugevamat hommikusööki, suutsid nad edasisil tundidel isu hõlpsamini talitseda; küllastustunne püsis pikalt.
Teaduskatse ajal oli päevane toidukogus selgelt piiratud, kuid argielus ei tarvitse igal kaalulangetajal tahtejõudu igaks õhtuks piisaval määral säilida. Seetõttu tasub ehk tõesti sõprust ja vaenu toidukordade kogusega seondavat tarkusetera hästi meeles pidada.
Johnstone ja tema sõbrad kirjutavad oma uuringutulemustest aga ajakirjas Cell Metabolism.
Teadusuudised on Vikerraadios eetris esmaspäevast reedeni ca kell 8.35 ja laupäeval ca kell 8.25.
Err.ee